Ikka leivast ja natuke muust kah

Sain eelmisel laubal nii kohvi, kaerahelbed kui ka kauaoodatud leiva. No seda viimast muidugi enam ei ole:) Kui päälinnast kodu poole sõitsin, mõtlesin pingsalt, kuidas leiba sihtotstarbeliselt kasutada. No teie seal Eestis (või Soooooomes:) viskate jah singi- või juustuviilaka peale ja sööte leiva märkamatult ajalehe ja kohvi kõrvale ära. A mina pean siiski mõtlema, kuidas tuua esile leiva parimad omadused ja maitse ning tagada tõeline nauding. Z. ei ole suur musta leiva sõber. No sööb, aga minu kääst ära ei akka rebima, kui mul loetud viilakad käes. Avat see teine mees meie peres, tema on mulle paras konkurent leivasöömisel. Ja talle maitseb must leib. Oi, kuidas maitseb:)) Kõik atribuutika, mis ma talle leiva peale panin (nt sink v juust) tõsteti sealt kindlakääliselt maha ja söödi lihtsalt VÕIleiba. Vatnii. Mina sõin esialgu paar viilakat värske kurgi ja soolaga, pärastpoole läks juba singi ja juustuga ka. Maitea, miks mulle see kurgileib niiväga maitseb... Mäletan lapsepõlvest neid esimesi kevadisi värskeid kurke - kuidas neist õhukesi viilakaid lõigati ja siis lihtsalt leivaga söödi. Minu meelest on leiva, või, kurgi ja soola kooslus üsna perfetto. Ohh, süljenäärmed akkavad taas tööle ärasöödud leivast kirjutades:))

A muidu on meil kevad. No nagu täitsa kevad - linnud ja päike ja üle 10 kraadi sooja. Ja meie oleme kodusel rezhiimil. Sest imiklapsel on tatt ja köha kuubis ja ega ma isegi täiesti nohuvaba pole. Lapse köha on räme. No selline tunne ikka kohati, et kohe akkab kopsutükke lendama... Arst õnneks kopsudes ei kuulnud midagist, niet köhasiirup, miski vängelt haisev salv rinnale määrimiseks ja ninatilgad - see on praegune ravi. Kohe kurb on siin toas istuda, kui õues lind hingekriipivalt lõõritab. Imiklaps ka närviline sellest toasistumisest ja eks ta on nats kurnatud ka oma kefast olekust. Niet käime teineteisele närvidele ja ootame, et tervis tuleks. Järgmisel nädalal pidi talv tagasi tulema, tahaks ikka enne korraks õue kah saada... Tahtsin talvekombeka juba ära pesta ja kokku pakkida, a selliste uudiste juures ei tasu veel vist kiirustada.

Täna omikul tegi imiklaps mulle kingi kah. Magas kella KAHEKSANI! Urrraaa! See tähendab siis seda, et mina magasin ka kaheksani. Pea oli kohe ärgates selge ja tuju hia. Siia juurde lisandusid veel Z. poolt alt pagariärist toodud värsked saiad ja õues sirav päike - no missa hing veel oskad elult tahta! Päikest vaatame aint aknast muidugist, a raskel ajal abiks seegi.

Järgmisel nädalil oleme imiklapsega kaksi. Z. läheb Saksamaale meile leiba tooma:)) Kui ta tööreisid vähegi sellisesse riiki viivad, kus midagigi leiva sarnast saada on, siis ta alati toob mulle. Saksamaa ja Taani on selles osas üsna sõbralikud kohad näiteks. Kolleegid pidid juba naerma, kui ta järjekordselt toidupoodi akkab otsima...:)
Loodan, et laps akkab siiski juba paranemise märke näitama ja saame planeeritud täispogrommi ellu viia - käia külas, ise külalisi vastu võtta ja viibida rohkelt värskes õhus.
Õhtase Eurospordi vaatamise juurde kavatsen teha Apple Crumble'i (namis oli see armsalt tõlgitud õunakrõbedikuks:) ja lähen teen puru selle jaoks juba valmis, et õhtaks vähem toimetusi jääks. Lasin Z-l sinna juurde vaniljejäätise ka tuua, et ikka täisvärk oleks! Jõudu, Kiku!

Edit: Noh, seekord siis sedapsi... Vähemalt õunakrõbedik oli hia:)