laupäev, 27. veebruar 2010

Ikka leivast ja natuke muust kah

Sain eelmisel laubal nii kohvi, kaerahelbed kui ka kauaoodatud leiva. No seda viimast muidugi enam ei ole:) Kui päälinnast kodu poole sõitsin, mõtlesin pingsalt, kuidas leiba sihtotstarbeliselt kasutada. No teie seal Eestis (või Soooooomes:) viskate jah singi- või juustuviilaka peale ja sööte leiva märkamatult ajalehe ja kohvi kõrvale ära. A mina pean siiski mõtlema, kuidas tuua esile leiva parimad omadused ja maitse ning tagada tõeline nauding. Z. ei ole suur musta leiva sõber. No sööb, aga minu kääst ära ei akka rebima, kui mul loetud viilakad käes. Avat see teine mees meie peres, tema on mulle paras konkurent leivasöömisel. Ja talle maitseb must leib. Oi, kuidas maitseb:)) Kõik atribuutika, mis ma talle leiva peale panin (nt sink v juust) tõsteti sealt kindlakääliselt maha ja söödi lihtsalt VÕIleiba. Vatnii. Mina sõin esialgu paar viilakat värske kurgi ja soolaga, pärastpoole läks juba singi ja juustuga ka. Maitea, miks mulle see kurgileib niiväga maitseb... Mäletan lapsepõlvest neid esimesi kevadisi värskeid kurke - kuidas neist õhukesi viilakaid lõigati ja siis lihtsalt leivaga söödi. Minu meelest on leiva, või, kurgi ja soola kooslus üsna perfetto. Ohh, süljenäärmed akkavad taas tööle ärasöödud leivast kirjutades:))

A muidu on meil kevad. No nagu täitsa kevad - linnud ja päike ja üle 10 kraadi sooja. Ja meie oleme kodusel rezhiimil. Sest imiklapsel on tatt ja köha kuubis ja ega ma isegi täiesti nohuvaba pole. Lapse köha on räme. No selline tunne ikka kohati, et kohe akkab kopsutükke lendama... Arst õnneks kopsudes ei kuulnud midagist, niet köhasiirup, miski vängelt haisev salv rinnale määrimiseks ja ninatilgad - see on praegune ravi. Kohe kurb on siin toas istuda, kui õues lind hingekriipivalt lõõritab. Imiklaps ka närviline sellest toasistumisest ja eks ta on nats kurnatud ka oma kefast olekust. Niet käime teineteisele närvidele ja ootame, et tervis tuleks. Järgmisel nädalal pidi talv tagasi tulema, tahaks ikka enne korraks õue kah saada... Tahtsin talvekombeka juba ära pesta ja kokku pakkida, a selliste uudiste juures ei tasu veel vist kiirustada.

Täna omikul tegi imiklaps mulle kingi kah. Magas kella KAHEKSANI! Urrraaa! See tähendab siis seda, et mina magasin ka kaheksani. Pea oli kohe ärgates selge ja tuju hia. Siia juurde lisandusid veel Z. poolt alt pagariärist toodud värsked saiad ja õues sirav päike - no missa hing veel oskad elult tahta! Päikest vaatame aint aknast muidugist, a raskel ajal abiks seegi.

Järgmisel nädalil oleme imiklapsega kaksi. Z. läheb Saksamaale meile leiba tooma:)) Kui ta tööreisid vähegi sellisesse riiki viivad, kus midagigi leiva sarnast saada on, siis ta alati toob mulle. Saksamaa ja Taani on selles osas üsna sõbralikud kohad näiteks. Kolleegid pidid juba naerma, kui ta järjekordselt toidupoodi akkab otsima...:)
Loodan, et laps akkab siiski juba paranemise märke näitama ja saame planeeritud täispogrommi ellu viia - käia külas, ise külalisi vastu võtta ja viibida rohkelt värskes õhus.
Õhtase Eurospordi vaatamise juurde kavatsen teha Apple Crumble'i (namis oli see armsalt tõlgitud õunakrõbedikuks:) ja lähen teen puru selle jaoks juba valmis, et õhtaks vähem toimetusi jääks. Lasin Z-l sinna juurde vaniljejäätise ka tuua, et ikka täisvärk oleks! Jõudu, Kiku!

Edit: Noh, seekord siis sedapsi... Vähemalt õunakrõbedik oli hia:)

esmaspäev, 15. veebruar 2010

Musta leiba, mõtelge...

Juba mitmendat pääva rämedalt isutab musta leiva järele. Finn Crisp ja tavaline sakslaste näkileib ei aidanud. No pole see, teate ju isegi. Täitsa masekas. Kohati on selline tunne nagu kuskilt tuleks musta hapu leiva lõhn... Hallutsineerin juba:S Peaks kiirelt Eestisse minema...
Presidentti kohv sai ka otsa ja kaerahelbed (imiklapsele) on lõpukorral. A need varud saavad õnneks laubal täiendust. Eitea, kas oleks piinlik paluda tulijail ka pakike leiba mulle kaasa võtta...:)

neljapäev, 11. veebruar 2010

Kõige nürim töö

Öölgu Hiina pärlisorteerijad ja Norra kalakaapijad mida tahvad, a mina arvan, et kõige nürim tegevus maailmas on frikadellide veeretamine:S Ostsin eile turult looma ja siga ja lasin need ära hakklihastada, keerasin frikadellitaigna kokku ja veeretasin nüüd umbes TUND AEGA pallikesi... Võehh, ma ütlen. Liha oli kokku kuskil 800 grammi ringis, a nüid on meil paariks supiteoks pallid olemas sügavkülmas.
Turult ostsin ka imelist toorsuitsusinki, millega mai teagi, mida peale akata. Lihtsalt sellepärast ostsin, et ilus oli ja lõhnas äste:) Ilmselt teen õhtaks sutsu ürdivõid, lõikan ühe sibula õhukesteks ketasteks ja sööme selle toorsuitsuka niiviisi röstsaia, ürdivõi ja sibulaga lihtsalt ära. Pits valget viina oleks ka hia sinna kõrvale, a meil sai viimane Saaremaa paar nädalit tagasi lihtsalt otsa:S

Maksuametist sain ka täna kirja, mitumitu lehekülge oli kohe. Mai saand poolest tekstist aru. A kuskil lõpupoole oli umbes selline lause:

tulenevalt eeltoodust ja toetudes paragrahvidele seejaseejasee, tõdeb allakirjutanu Maksuameti nimel, et maksumaksja seejasee ei pea poole maalapi saamise eest maksu maksma, kuna ta oli maalapi kinkijaga tehingu hetkel seaduslikus abielus:)) Urrraaa!

teisipäev, 9. veebruar 2010

Plaadid-plaadid-plaadid:)

Uuuh, tegin täna jälle veikse poetreti. Nimelt avastasin netist, et siin ästi meie lähedal on ka veel üks salongike, kus peamiselt itaalja-ispaanja kraami müüakse, nats oli kohalikku plaadindust kah. Ja seal selgus, et nende mattide virsik-oranzhide plaatidega (no need, mis me mõtsime siis allkorruse vannarisse) samas sarjas on olemas ka täitsa vaffad rohelised plaadid. Piklikud siis. AGA (ilma agadeta ei saa, eksole...:) kui virsikuvärvi plaatide juurde oleks ka sobivad põrmanduplaadid kohe võtta, siis roheliste juurde pole tepsmitte. Roheliste tootmine on VIST lõpetatud. St seinakad oleks siis pmõtselt olemas, aga põrandakaid mitte. Ega mai and nii kergelt alla. Küsisin telehmoninummereid ja värke ja elistasin tootjale. Kõigepealt suunati mind umbes kakskendneli korda muudkui järgmise inimese toru otsa ja lõpuks näkkas kah. Mina spellisin siis koode kutile ja tema klõbistas arvutit ja üts, et jah - mul on täitsa õige inf - nende roheliste põrmanduplaatide tootmine on lõpetatud. AGA - nende kraami müüakse terves riigis sajasmiljuunis kohas, niet kellelgi võib veel vabalt kuskil laos miski unnik neid minu rohelisi plaate olla. Ok. Et võtan siis ja elistan kõik nende edasimüüjad läbi võimis? A kutt oli nii vastutuleline, et võttis mu meiliaadressi ja lubas u nädala jooksul saata listi neist poodidest, kuhu seda rohelist põrmanduplaati saadetud on viimase aasta jooksul. Juhhhuu! Ikkagi pool võitu ju. Niet oidke mulle pöialt. Ma siin isekeskis mõtsin, etno kui 150 kiltsa raadjuses kuskil neid plaate oleks, siis ma ikka läheks tooks nad ära. Kaugemale küll ei viitsiks minna vist. Mõtlen veel.

Poole tunni pärast akkab Grey's Anatomy. Mu meelest olen ma täitsa sihtgrupp sellele seriaalile võieolevä? Kujutan sihtgrupina ette niiumbes 30-40 ringis töötavat (nokei, ma ajutiselt ei tööta, a olen muidu igati tööeas isend:) naesterafast, kellel võib juhuslikult ka mõni mees ja mõni laps olla. Noja see naesterafas on siis ju õhtal pooleüheteistkümneks jummalast kapsas. Vaevu jõuan silmi lahti oida ja nagu tellitult ei tule enne seda telekast midagi normaalselt, niet peab kuidagi muudmoodi uimerdades aega parajaks tegema. Ühesõnaga, mis ma öölda tahan - mu meelest on 22.30 ilmselgelt liiga ilja GA jaoks. Ma protesteerin! Lähen protesteerin nüüd M&Msidega edasi elutoas. Ea õhtane amps:)

reede, 5. veebruar 2010

Nüüd oleme siis niikaugel,

... et piilume vaikselt plaate-parkette-seinavärve ja muud sarnast atribuutikat. Ja ohh, ma ütlen - ohhhh...
Paljud sõbrad-tuttavad on virisend oma värsketesse kortermaja-kodudesse kolides, et jama ikka, kui vannitoad-WC-d juba plaaditud ja seinad igal pool julgeks beezhiks värvitud. Et oleks ikka varem jaole saand, oleks kõik imekaunilt oma imelise maitse järgi saand sisustada!
Nomaitea. Mul on praeguseks hetkeks tekkind tunne, et keegi võiks meie tulevase kodu julge beezhiga üle käia ja olekski üks mure jälle vähem:) Ma lihtsalt ei suuda otsustada. Ja siis, kui ma juba olen midagi otsustand, siis selgub, et see ei ole teostatav... No nt olin ma juba enne, kui vundamenti akati valama, täiesti kindel, et meie vannituba tuleb tumepruuni ja türkiisi kombinatsiooniga. A kui vannitoal olid juba ka seinad ja vaid üks väike katuseaken, siis selgus, et ruum ei ole ikkagi nii avar ja valgusküllane, et tumepruuni välja kannataks... Okei. Nüüd olen siis välja mõelnd, et saagu valge või beezhi ja miskise rohelise kombinatsiooniga see vannituba tehtud. Rohelisi on kaalukausil kolm: oliivikas, pastelsem pistaatsia või ergas salat (siinkohal meenub mulle miski naljameil, mille kunagi sain, kus oli kirjeldet meeste ja naiste erinevusi. Seal oli selline lause ka, et mehe jaoks on aprikoos puuvili, mitte värv..:) Olen käinud läbi nii mõnedki plaadindusele spetsialiseerund poed ja salongid, aga pilt on ikka väga kurb. Neid minu peas välja mõeldud rohelisi nagu eriti ei olegi... Ühtesid oliivikarva lahedaid plaate oleks saand kataloogi järgi Itaaljast tellida. A ma tahass ikka elusast peast ka neid plaate enne näha, kui kesteabmituruutmeetrit neid kaugelt maalt kohale tellin. Paistab, et siinmail on meinstriimiks ikka veel marmoriimitatsjooniga koleplaadid või vahemerelises stiilis oranzhid, kollakad, pruunikad plaadid. Midagi erksat ja lahedat on raske leida. No tegelt leidsin ühed aprikoosikarva lahedad matid plaadid ja nende juurde sobivad põrandakad ka, vbla tellime need nüüd allkorruse vannarisse, kus teie, mu Kallid Külalised, akkate käima:) Sobib vä? Kuigi ma mõtsin sinna enne oopis midagi halliga teha. Eks ma veel vaatan ringi ja uurin elu ja vbla põikan ka päälinnas mõnda beenemasse paika sisse, a üldpilt on senini kurvastav veitsa.
Teine asi, mida mei suuda välja mõelda, on koridori-köögi plaadindus. Idee järgi peaks siis ühtmoodi plaadirida viima maja välisuksest meid kööki välja. Seega peaksid plaadid olema vastupidavad ja sellises värvitoonis, mis sobiks paljude muude värvidega. Ehk siis selline rahulik taustavärv, eksole. Beezhi mai taha. Halli vist ka mitte. Valget ammugi mitte, ma olen liiga kaua eland valgete põrandaplaatide lummuses, et neid vihkama akata:) Et siis mis optsioonid meile veel jäävad? Jällegi see vahemereline oranzhikas-kollakas toon? Mhh, maitea... Mulle iseenesest meeldiks vbla malelauamustrit tumeda ja heledaga kompunnida, aga see on vist läbi maja plaadireaks liiga pretensioonikas. Elutoa parketiks valisime sellise klassikalise sooja tammetooni ja köögiplaadid peavad sellega ka ju mätsima veel, jooksevad teised mitu ead meetrit kõrvuti... Noja lisaks peavad need põrandaplaadid mätsima ka köögi seinaplaatidega. Või vastupidi. Eks see oleneb sellest, kas enne on kana või muna:) Köögiplaate (neid pisemaid, 10x10 cm) on ka üsna piiratud värvigammas, aga seal mind ei häiriks isegi vist see julge beezh, peaasi, et oleks praktiline ja hästi puhastatav. Siit ka küsimus suurele ringile: kas köögis peaksid olema matid v läikivad plaadid, kumbasid lihtsam puhastada ja kumbade pealt paprikakastmepritsmed vähem välja paistavad? Ja siis veel üks väga oluline küsimus suurele ringile. Olen seda viimase poole aasta jooksul pea kõikidelt värskelt kolinud või remonti teind sõpradelt küsind: kas on midagi, mida teeksite täna teisiti? Mõni loll valik, ebapraktiline lahendus vms. Olen üks suur silm!

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Mõistatus

Eimina aru saa, mis loogika järgi need imiklapse söögieelistused käivad. Ma näiteks ei otsusta ühel kenal pääval lihtsalt, et ma enam nt ahjukana ei söö. A imiklaps teeb viimasel ajal just selliseid otsuseid. Nt täidetud baklazhaan, mida ta sügisest saadik paar korda kuus söönd on, see ei kõlba enam. Võtab ampsu ja ajab siis kõik suust välja. Samamoodi ei kõlba viimasel ajal enam kurk ja paprika. Ka hautatud porgandiviilakad, mida ta varem nagu hull sõi, on muutunud kahtlaseks elemendiks taldrikul... Isegi kõige labasem võileivatükk (vabandust, SAIAükk:) võib läbi nätsutatuna ootamatult taldriku serval maanduda. Kuigi sai on talle alati maitsend, lihtsalt mina ei taha talle seda väga tihti anda:) Puuviljad lähevad õnneks veel kõik kaubaks, niet täna sõin siis mina lõunaks baklazhaani ja imiklaps õuna. Ei akka mina teda sellega ka arjutama, et kiirelt siis midagi muud välja pakun, kui tal protest tekib. Ei söö, siis ei söö. Näris õuna ja läks ilusti magama. Iseenesest tal ju kere küljes varusid on, ega ta nälga ennast ei jäta ilmselt:))

Mul endal isuga probleeme pole, tänan küsimast:) Leidsin mõned päävad tagasi ühest sokulaadipoest sakslaste toodetud lehmakommid. Peale on kirjutet, et 'handgeschnitten, handgewickelt', niet puha käsitöökraam:) Ja no korradima hiad on! Sellised pärislehmakommimaitsega kohe, ead rammusad. Õnneks on tegemist kaalukommidega ja kilohind on päris soolane, seega lõpmatuseni neid süüa ei jõua:)