neljapäev, 30. august 2007

nimi ei riku meest...

Eile elistas sõbranna-veresugulane ja luges ette oma esimesse klassi mineva poja klassikaaslaste nimesid jano, et mu VEEL lõbusam oleks, siis luges ta ette ka A, C ja D klassi nimekirjades esinevaid nimesid... Peamiselt eesnimesid loomulikult, kuigi terviku moodustumisel on sageli ka perekonnanimel oluline roll täita. Tallinna külje all asuvas vallas lähevad sel aastal siis esimesse klassi Desiree, Jan-Marcus ja Brandon, samuti alustavad haridusteed Heleanor, Luiza ja Christopher ning loomulikult ei jää neist maha ka tarmukad Dagmar Danoa ning Jack (jatsk, jakk, dzhäkk?!?) Markkus... Mis ma oskan öölda? Kandev paus, eksole...
No ühesõnaga - minus tärkas huvi, et kas ainult Tallinnas ja selle lähistel esineb nimesid, mille väljamõtlemine on lapsevanemalt ebainimlikku imaginatsiooni ja pingutust nõudnud või leiame me vastavaid näiteid ka mujalt. Seega tegin sportlikust huvist väikest turu-uuringut, ise vaikselt lootsin, et Räpinas või Vändras on asjad kindlasti palju paremini ning ma leian koolinimekirjadest rohkelt Katrineid, Liisasid ja Martineid, aganoh - wishful thinking... SEST, Räpinas lähevad sel aastal lisaks Stefan-Leonile ja Devinile kooli veel ka Keir, Sessika ja Daan ning kuigi Pärnu kandis paistab asi palju parem olevat, läheb Vändra koolis sel aastal koos Marko, Katrini ja Raunoga esimesse klassi ka näiteks Dandy...
Sa näed ja Sa ei mürista!!!
Võisiiski, ehk oli see öine metsik vihm ja kõu just õhtuse telefonikõne tulemus, magada ei saand igatahes. Vbla oli see lihtsalt one of those allergy sufferer's nights:))
Then again - kes olen MINA, et nimeteemal sõna võtta:))

tervitades: Teie A-Mees

teisipäev, 21. august 2007

päkk in pisnis

Jah, olengi tagasi! Samahästi võiksin ma siia ka kirjutada, et suvi ongi läbi, agano 34-kraadises kuumuses ei ole see vist (veel?) sobilik.
Oh see suvi - see oli niiiiiiiiiiiiii lühike, et mul pole elus lühemat suve old. Ausalt! A see-eest muidugist ka väga sisutihe - Eesti-K-Euroopa-Iirimaa-K-Euroopa, poolalätileedu- Eesti-Soome-Eesti ja nüid olengi tagasi siin. Kodus (ärge vihastage, ma harjutan:).
Kuna mul olid siin vahepial igast korteriprobleemid ja ma oleks äärepealt vbla pidand kuskile mujale kolima, siis ma pakkisin Iirmaa ja Eesti vahepeal praktselt KOGU oma stafi kokku ja tõstsin elutuppa nagu korteriperenaine tungivalt soovitas. Etno siis tema saab teistes tubades romenti teha (haaa, kui te vaid teaksite, kuidas siinmaal roment käib...:), sest appii-appii - vbla tal on vaja 'vabal turul' nüüd korter välja üürida! Jano VABA TURU inimesed ju ei taha pesta ennast vannitoas, kus krohvi pähe kukub või veeta suvist pärastlõunat kuumas köögis, kus ribikardinad on aastasadade jooksul kahe akna vahele kinni kiilund ja neid ei saa ettenähtud eesmärgil kasutada ning vaatamata kõigile jõupingutustele tekitada tuuletõmmet, muutub köök jõlejubedaks saunaks. Minu äraolekul kõik nõmedad korteriproblad lahenesid, ülikool on ka edaspidi nõus ikka sedasama korterit sellesama tädi kääst mulle üürima ja üllatuskingitusena on mul nüid kõikides tubades uhiuued (töötavad!) ribikad, magamistoas on tapeet ära vahetet ning vannari ja WC laed on kenasti ühes tükis. Asi, millest ma aru ei saa, on fakt, et WC-s on mu meelest kassipissi hais...:S Varjandid kassipissihaisu tekkimiseks:

a) maaler-onul oli kaasas kass, kes teda monotoonset valget seina võõbates lõbustas ja ühtlasi pissis kass viisakalt WC-sse

b) korteriperenaine on akanud kassipidajaks ja vahepeal korterit valvates (jah, ma olen tähele pannud, et minu äraolekul ta natuke nagu VALVAB korterit) on Miisu temaga kaasas old ning viisaka kassina ikka WC-sse pissind

c) tegelt ei ole tegemist kassipissi haisuga, vaid miski uuemat sorti värv/lahusti vms haiseb kassipissiselt...

d) any suggestions?

Aga mitte kassipissist ei taht ma rääkida, vaid sellest, et kogu oma kraami taas lahti pakkides ja üritades korterist KODU teha, läheb tohhutult palju aega sellele, et vaadata läbi kõik paberid ja sirvida vanu ajakirju, mida ma olen millegipärast (retsept, artikkel, pilt jne?) säilitand jnejne. Tegelikult jäigi mul sel kevadel tegemata traditsiooniline sorteerimisorgia, et kõik tööasjad taas õigetesse mappidesse ja kaustadesse saada ning eraldada oluline ebaolulisest (mida on tavaliselt palju rohkem:) ja seega kulub mul nüüd tunde ja tunde, et iga asi omale kohale saaks. Rääkimata sellest, et Eestist on kaasa tulnud ka uusi asju, millele tuleb leida oma koht... No näiteks need mitukend Eesti DVD-d (aitäh, sõbrad!) on ikka veel kilekotis ja siresäärsed Iittala veini-ja vahuveiniklaasid on vaja ka karpidest lahti pakkida, et nad saaksid vanad nõmedad supermarketiklaasid kapist välja kikkida ning elegantselt 60ndatest pärit köögikappides laiutada:)

Jano siis, et kõik see veel raskem oleks, on mul taas see imeline kohalik allergia, mis ei lase päeval olla ja öösel magada ja üleütse - silmi tahaks kah värvida mõnikord ja läätsi kanda näiteks... Ja nii imelikult kui see ka nüid ei kõla, aga see allergia aitab taas aru saada KUIVÄGA on inime loodud paaris eksisteerimiseks. Sest nädala sees üksi tatistada ja aevastada ja oiata pole pooltki nii tore kui RLP seda teha kui on KEEGI, kes kuulab ja ütleb, et ossavaeseke või küsib, et kas ma teen teed võiet kassa ikka oled juba silmatilka pand... Selleks ongi meile paarilist vaja (või korterinaabrit või ema:)

Aga suves oli asju. Ma siis kirjutan nendest natuke. Mõned on juba kirjutand ka neist natuke, aga ma ikka ka! No ühesõnaga - kõigepealt siis Iirimaa, mis oli täpselt selline nagu te kõik olete vilmides ja raamatutes näind ja lugend - roheline, kivine ja avar. Ja muusjas, inimesed PÄRISELT ka laulavad kesknädalasel õhtupoolikul kõrtsitoas, no AUSALT! Me ise kai uskund, istusime nigut munad oma pintidega laua ääres jai uskund silma ega kõrva, aga jah -

Can anybody tell me where the Blarney Roses grow? It may be down in Limerick town or over in Mayo.

Janiedasijaniedasi:)) Jano need iirlased ise - vanad sõpsid kõik, tervitavad sind seal nagu naabri Johni või Ríordáni ja kõigi nende perekonnanimi on McCarthy või siis nt O'Leary. Ja nad jumaldavad kummalist sporti nimega hurling, millest ma vist pold enne kunagi midagi kuulnd ja ilm on seal heaaaaa - võrreldes meie reisinädalal Kesk-Euroopa vallutand kuumalaines kannatamisega oli Iirimaa tõeline paradiis - 19-20 C ja väike vihmasabin every now and then, jumalik! Niet soovitan soojalt! Eriti soojalt soovitan Kagu- ja Lõunarannikut, kus ilm on suisa kogu aeg päikseline ja kus on kilode kaupa imearmsaid väikseid linnakesi ja kus saab sadamakail jalgu kõlgutades fish'n chipsi süija, mmm...

Jano siis me käisime ju Eestis ka ja Sooooomes:) Eestis oli ka täitsa hia ilm ja kodus oli tore olla jano ei saa ju mainimata jätta seda va abiellumise järellainetusena korraldet pidu, kus me oma sõpradele krehvtist suppi andsime süija ja nendega koos kõik alkoholi ära jõime. Mitte miski, mitte f...n' miski ei ole parem kui OMA INIMESTEGA koos olla! Ma küll jubedalt paanitsesin, noet sadatuhat erinevat seltskonda (endised kolleegid ja lapsepõlvesõpsid ja ülikoolikaaslased ja muud veresugulased;) ja missaabja appiappi, agano lõppeks oli vist ikka kõigil tore võino vähemalt need, kellel pold tore, need ei ütle:)) Mis on neist väga viisakas eksole:) Meie peomaja nägi omikuks küll välja nigut eee... (otsin viisakat võrdlust:) ... nigut üks korralik peomaja peab omikuks välja nägema:)) Ma siis koristasin natsa ja tegin meile kofi ja teed ja võileibuteid ja siis järgnes tõeline tshill kuubis - päikesepaistes ringisilkavad lapsed, hommikusi õllepurke kramplikult käes pigistavad mehed ja meenutused eelmisest õhtust ja naer ja naer ja veel natuke kohvi ja peavalutablette ja vabandussõnad neile, kelle und öine tantsumaraton võis segada ja omad joped ja Vaikus On Kuldne... Oehh sõbrad, elu on ilus! Sellega olekski paslik vist see kilomeetrine postitus lõpetada, mh:)