neljapäev, 30. august 2007

nimi ei riku meest...

Eile elistas sõbranna-veresugulane ja luges ette oma esimesse klassi mineva poja klassikaaslaste nimesid jano, et mu VEEL lõbusam oleks, siis luges ta ette ka A, C ja D klassi nimekirjades esinevaid nimesid... Peamiselt eesnimesid loomulikult, kuigi terviku moodustumisel on sageli ka perekonnanimel oluline roll täita. Tallinna külje all asuvas vallas lähevad sel aastal siis esimesse klassi Desiree, Jan-Marcus ja Brandon, samuti alustavad haridusteed Heleanor, Luiza ja Christopher ning loomulikult ei jää neist maha ka tarmukad Dagmar Danoa ning Jack (jatsk, jakk, dzhäkk?!?) Markkus... Mis ma oskan öölda? Kandev paus, eksole...
No ühesõnaga - minus tärkas huvi, et kas ainult Tallinnas ja selle lähistel esineb nimesid, mille väljamõtlemine on lapsevanemalt ebainimlikku imaginatsiooni ja pingutust nõudnud või leiame me vastavaid näiteid ka mujalt. Seega tegin sportlikust huvist väikest turu-uuringut, ise vaikselt lootsin, et Räpinas või Vändras on asjad kindlasti palju paremini ning ma leian koolinimekirjadest rohkelt Katrineid, Liisasid ja Martineid, aganoh - wishful thinking... SEST, Räpinas lähevad sel aastal lisaks Stefan-Leonile ja Devinile kooli veel ka Keir, Sessika ja Daan ning kuigi Pärnu kandis paistab asi palju parem olevat, läheb Vändra koolis sel aastal koos Marko, Katrini ja Raunoga esimesse klassi ka näiteks Dandy...
Sa näed ja Sa ei mürista!!!
Võisiiski, ehk oli see öine metsik vihm ja kõu just õhtuse telefonikõne tulemus, magada ei saand igatahes. Vbla oli see lihtsalt one of those allergy sufferer's nights:))
Then again - kes olen MINA, et nimeteemal sõna võtta:))

tervitades: Teie A-Mees

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

vot vot vot, see juba läheb, nädal ja sissekanne. mitte nii et aasta ja sissekanne! Ja Jacki küsimust arutas minu mäletamist mööda juba üks kuulus eesti lastekirjanik, holger Pukk vms. kunagises ajakirjas Pioneer 1980il. Et keegi ei tea, kas Johni kohta öelda dzon, John või Joon... Mäletad?

keelek6rv ütles ...

ma arvan, et on aeg oma normaalsetele vanematele tänu avaldada. et me ei ole ghirly, märys või chäthryn..
ja loomulikult tunnustan seda, et patsifist suudab rohkem kui kord poolaastas klahvidele nõjatuda :)

Anonüümne ütles ...

ülalloetu valguses ei väsi ma kordamast: meil sinuga (ja ka mu lapsukestel) on ürglihtsad eesti eesnimed :) :) :)

Anonüümne ütles ...

Mis te arvate, mitmes kord mul on eilse-tänase jooksul silma ees nimi "Holger Pukk"? Õige vastus on, et u. 5-6. Kõik algas sõbranjest, kes taipas oma värskelt ilmavalgust näind pojaraasule (st tegelt küll vägilasele, kes sündides oli 4,3 kg) Holger nimeks panna. Aga miskipärast on peale seda olnd Holger Pukk nagu miski eriti popp iidol, keda kõik kuidagi täiesti iseseisvalt mainima on hakanud... Nõiduse värk!