a) maaler-onul oli kaasas kass, kes teda monotoonset valget seina võõbates lõbustas ja ühtlasi pissis kass viisakalt WC-sse
b) korteriperenaine on akanud kassipidajaks ja vahepeal korterit valvates (jah, ma olen tähele pannud, et minu äraolekul ta natuke nagu VALVAB korterit) on Miisu temaga kaasas old ning viisaka kassina ikka WC-sse pissind
c) tegelt ei ole tegemist kassipissi haisuga, vaid miski uuemat sorti värv/lahusti vms haiseb kassipissiselt...
d) any suggestions?
Aga mitte kassipissist ei taht ma rääkida, vaid sellest, et kogu oma kraami taas lahti pakkides ja üritades korterist KODU teha, läheb tohhutult palju aega sellele, et vaadata läbi kõik paberid ja sirvida vanu ajakirju, mida ma olen millegipärast (retsept, artikkel, pilt jne?) säilitand jnejne. Tegelikult jäigi mul sel kevadel tegemata traditsiooniline sorteerimisorgia, et kõik tööasjad taas õigetesse mappidesse ja kaustadesse saada ning eraldada oluline ebaolulisest (mida on tavaliselt palju rohkem:) ja seega kulub mul nüüd tunde ja tunde, et iga asi omale kohale saaks. Rääkimata sellest, et Eestist on kaasa tulnud ka uusi asju, millele tuleb leida oma koht... No näiteks need mitukend Eesti DVD-d (aitäh, sõbrad!) on ikka veel kilekotis ja siresäärsed Iittala veini-ja vahuveiniklaasid on vaja ka karpidest lahti pakkida, et nad saaksid vanad nõmedad supermarketiklaasid kapist välja kikkida ning elegantselt 60ndatest pärit köögikappides laiutada:)
Jano siis, et kõik see veel raskem oleks, on mul taas see imeline kohalik allergia, mis ei lase päeval olla ja öösel magada ja üleütse - silmi tahaks kah värvida mõnikord ja läätsi kanda näiteks... Ja nii imelikult kui see ka nüid ei kõla, aga see allergia aitab taas aru saada KUIVÄGA on inime loodud paaris eksisteerimiseks. Sest nädala sees üksi tatistada ja aevastada ja oiata pole pooltki nii tore kui RLP seda teha kui on KEEGI, kes kuulab ja ütleb, et ossavaeseke või küsib, et kas ma teen teed võiet kassa ikka oled juba silmatilka pand... Selleks ongi meile paarilist vaja (või korterinaabrit või ema:)
Aga suves oli asju. Ma siis kirjutan nendest natuke. Mõned on juba kirjutand ka neist natuke, aga ma ikka ka! No ühesõnaga - kõigepealt siis Iirimaa, mis oli täpselt selline nagu te kõik olete vilmides ja raamatutes näind ja lugend - roheline, kivine ja avar. Ja muusjas, inimesed PÄRISELT ka laulavad kesknädalasel õhtupoolikul kõrtsitoas, no AUSALT! Me ise kai uskund, istusime nigut munad oma pintidega laua ääres jai uskund silma ega kõrva, aga jah -
Can anybody tell me where the Blarney Roses grow? It may be down in Limerick town or over in Mayo.
Janiedasijaniedasi:)) Jano need iirlased ise - vanad sõpsid kõik, tervitavad sind seal nagu naabri Johni või Ríordáni ja kõigi nende perekonnanimi on McCarthy või siis nt O'Leary. Ja nad jumaldavad kummalist sporti nimega hurling, millest ma vist pold enne kunagi midagi kuulnd ja ilm on seal heaaaaa - võrreldes meie reisinädalal Kesk-Euroopa vallutand kuumalaines kannatamisega oli Iirimaa tõeline paradiis - 19-20 C ja väike vihmasabin every now and then, jumalik! Niet soovitan soojalt! Eriti soojalt soovitan Kagu- ja Lõunarannikut, kus ilm on suisa kogu aeg päikseline ja kus on kilode kaupa imearmsaid väikseid linnakesi ja kus saab sadamakail jalgu kõlgutades fish'n chipsi süija, mmm...
Jano siis me käisime ju Eestis ka ja Sooooomes:) Eestis oli ka täitsa hia ilm ja kodus oli tore olla jano ei saa ju mainimata jätta seda va abiellumise järellainetusena korraldet pidu, kus me oma sõpradele krehvtist suppi andsime süija ja nendega koos kõik alkoholi ära jõime. Mitte miski, mitte f...n' miski ei ole parem kui OMA INIMESTEGA koos olla! Ma küll jubedalt paanitsesin, noet sadatuhat erinevat seltskonda (endised kolleegid ja lapsepõlvesõpsid ja ülikoolikaaslased ja muud veresugulased;) ja missaabja appiappi, agano lõppeks oli vist ikka kõigil tore võino vähemalt need, kellel pold tore, need ei ütle:)) Mis on neist väga viisakas eksole:) Meie peomaja nägi omikuks küll välja nigut eee... (otsin viisakat võrdlust:) ... nigut üks korralik peomaja peab omikuks välja nägema:)) Ma siis koristasin natsa ja tegin meile kofi ja teed ja võileibuteid ja siis järgnes tõeline tshill kuubis - päikesepaistes ringisilkavad lapsed, hommikusi õllepurke kramplikult käes pigistavad mehed ja meenutused eelmisest õhtust ja naer ja naer ja veel natuke kohvi ja peavalutablette ja vabandussõnad neile, kelle und öine tantsumaraton võis segada ja omad joped ja Vaikus On Kuldne... Oehh sõbrad, elu on ilus! Sellega olekski paslik vist see kilomeetrine postitus lõpetada, mh:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar