Tere armsad televaatajad!
Andestagu mulle blogijumal ja need paar truud lugejat, kes siin kraapimas käivad, et ma olen olnud vahepeal laisk, loll ja lohakas, agano mul on ju põhjused kah olemas: esiteks läksin ma mehele ja hiljuti sain kolkend kah!!!
Mehel on tore olla , mulle täitsa meeldib, kolkend olla ei peaks nii tore olema, a mai virise üldiselt.
Teile, kes polnd seal ja keda uvitama peaks - meheleminek ise läks jubemegahästi - alguses värisevad jalad ja pisarais silmad, siis vein, viin, tants ja trall:) Me leiutasime pulmavidjot (jah, me langesime selleni, et meil on pulmavidjo:) vaadates ka uue teadusharu: võrdlev tantsoloogia! Ja mida räägib meile võrdlev tantsoloogia: et kõik Eesti (ja mõned Soome) naesed tantsivad käed ja näpud püsti ja kohalikud keskeurooplastest tibid tantsivad sündsalt ja tagasihoidliselt. Meestel pold eriti vahet: nii keskeurooplastest kui ka eestlastest mehepoegadel (eriti mu vennal:) olid näpud püsti põhiliselt Tanel Padari ja Vaiko Epliku hääle taustal ja mulle see meeldis! Mu sõbranna kardab nüüd muusjas, et kogu kohalikest koosnev külaliste punt võttis Taneli ja The Suni hüüet Welcome to Estonia surmtõsiselt ja tegelt on nad juba kuskil Poolas Eesti poole teel ja siis me peame neid siin kostitama:)) Mees mul oli ka ilmselgelt veidi shokeeritud Eesti tibide vastupidavusest tantsupõrandal ja vbla oli ta shokeeritud ka oma (siis juba) abikaasa eufoorilistest tantsusammudest ning peentest piruettidest. Aga talle meeldis, võino vähemalt nii ta väidab - viisakas inime ju!
A nüid ma olen Eestis, ilma abikaasata (hee, lahe sõna!) paraku, sest ta omandab akadeemilist kraadi sõjarluse erialal ja teeb eksameid (vähemalt nii ta väidab:). Teisibal ongi tal riigieksam ja kolmabal suurepäralise teadustöö kaitsmine ja siis ma pesen ta riided puhtaks (no ma sõidan selleks ajaks ikka sinna Euroopa keskele tagasi, ma olen ju ometi ta abikaasa!) ja siis me põrutame Iirimaale hanimuunima! Ma juba niiiiiiiiii ootan! Jah, te lugesite õigesti - Iirimaale! Võtame kummikud kaasa, elutseme toredates Victorian-style hotellides, joome palju õlut ja peatame auto kinni just seal, kus ise tahame ning naudime hingematvaid vaateid! Vähemalt selline on see reis meie vaimusilmas:)) Agajah - kui seal keset Euroopat on siiski suvel permanentselt pea 40 kraadi sooja - siis tundub Iirimaa kuidagi õige valik. Rantalomat jätame talveks või mõneks muuks mitte nii atraktiivseks aastaajaks.
Noja peale suurt hanimuunimist, mis saab olema niiiiiiiiiiiiiii romantiline, issandmaivõi, no peale seda me tuleme Eestisse ja käime oma sõpradel külas ja vedeleme niisama ja sõidame nats ringi ja õpime eesti keelt (see viimane on minu riukalik plaan, mu mees sellest veel ei tea:)
Ja siis ongi ju jälle õppeaasta algus käes ning ma pean kummardades ülikooli treppidest üles ronima ning tänama kõiki pürokraate ja muid mehi, et nad LASEVAD mul edasi töötada. Siinkohal tahaksin ma tänada jumalat ja meie teaduskonna äsja ametist lahkunud tekaani, kes peale kuudepikkust venitamist siiski meie töölepingutele oma närused pookstavid alla pani ja suundus kuskile mujale oma läikivat püksitagumikku kulutama, võehhh...
A mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid oopis sellest, et Eestis on tore olla! Mitte, et see teile üllatusena tuleks, te kindlasti ise ka ju teate seda, agano ma ikka pean kiitma:)) Kroonikat ja Justi ei ole tore lugeda, selles suhtes olen ma hr Krister Kiviga täiesti nõus, aga vaadata telekast igast toredate saadete kordusi, käia sõpradel külas ja krillida, käia linna peal laiamas ning (suitsuvabas! juhhhuu!) VonKrahlis puusa nõksutamas - vat see kõik on väga tore! Jano LAULUPIDU! See oli minu jaoks tõeeeeline pidu - ilus Eesti muusika, armsad lapsed, sõbrad ja tuttavad ning muidugi ei saa ma mainimata jätta neid suurepäraseid võileibu nimega Kuum Koer! Õnneks on päikseprillid üsna suured, nii sai sinna taha liigutuspisaraid peita, kui Mesipuu või Mu isamaa peale silma märjaks võttis...
Ma siis mõtlesin seal, et kas mu mees saaks sellest kõigest aru ja ma kahtlustan natsa, et egaikka ei saaks küll - inimmassid, rahvariided, huilgavad teismelised ja pisardavad vanurid - spuuki ju natsa:)) A ma hakkan talle selgitustööd tegema, niet ehk on ta järgmisel ÜLDpeol juba võimeline mulle saatjaks tulema, I`ll do my best!
Ja täna käisime ühel väiksemal laulupeol - nimelt vaatasime Viinistul vabaõhulavastust (oi, see sõna ise peidab endas juba väikest, khmm, alatooni...) Eesti Asi - aga see oli tore Eesti Asi! Ausalt! No natuke lihtsakoeline ja kerglane - aga eks need 19nda sajandi keskpaiga eestlased just sellised olidki nagu Toomas või Villu ja nende nägu oli ka kogu krempel ise. Ja need laulud, need tõeliselt heas seades ja (näitlejate kohta:) hästi esitet Mesipuud ja Pilvepiirid, no see oli ju jälle LIHTSALT ILUS! Minaitea - kas ma siis olengi nüid liiga kaua siit ära old, agano niikui keegi hakkab mesipuu poole lendama, nii on mul pisar silmanurgas ja kaasa laulda ei saa enam (kuigi jubedalt tahaks!), sest hääl hakkab värisema nagu Valtu pensionäride kooril... Vbla on see lihtsalt vanadus, lõppude lõpuks olen ma ju kolkend juba!
Andestagu mulle blogijumal ja need paar truud lugejat, kes siin kraapimas käivad, et ma olen olnud vahepeal laisk, loll ja lohakas, agano mul on ju põhjused kah olemas: esiteks läksin ma mehele ja hiljuti sain kolkend kah!!!
Mehel on tore olla , mulle täitsa meeldib, kolkend olla ei peaks nii tore olema, a mai virise üldiselt.
Teile, kes polnd seal ja keda uvitama peaks - meheleminek ise läks jubemegahästi - alguses värisevad jalad ja pisarais silmad, siis vein, viin, tants ja trall:) Me leiutasime pulmavidjot (jah, me langesime selleni, et meil on pulmavidjo:) vaadates ka uue teadusharu: võrdlev tantsoloogia! Ja mida räägib meile võrdlev tantsoloogia: et kõik Eesti (ja mõned Soome) naesed tantsivad käed ja näpud püsti ja kohalikud keskeurooplastest tibid tantsivad sündsalt ja tagasihoidliselt. Meestel pold eriti vahet: nii keskeurooplastest kui ka eestlastest mehepoegadel (eriti mu vennal:) olid näpud püsti põhiliselt Tanel Padari ja Vaiko Epliku hääle taustal ja mulle see meeldis! Mu sõbranna kardab nüüd muusjas, et kogu kohalikest koosnev külaliste punt võttis Taneli ja The Suni hüüet Welcome to Estonia surmtõsiselt ja tegelt on nad juba kuskil Poolas Eesti poole teel ja siis me peame neid siin kostitama:)) Mees mul oli ka ilmselgelt veidi shokeeritud Eesti tibide vastupidavusest tantsupõrandal ja vbla oli ta shokeeritud ka oma (siis juba) abikaasa eufoorilistest tantsusammudest ning peentest piruettidest. Aga talle meeldis, võino vähemalt nii ta väidab - viisakas inime ju!
A nüid ma olen Eestis, ilma abikaasata (hee, lahe sõna!) paraku, sest ta omandab akadeemilist kraadi sõjarluse erialal ja teeb eksameid (vähemalt nii ta väidab:). Teisibal ongi tal riigieksam ja kolmabal suurepäralise teadustöö kaitsmine ja siis ma pesen ta riided puhtaks (no ma sõidan selleks ajaks ikka sinna Euroopa keskele tagasi, ma olen ju ometi ta abikaasa!) ja siis me põrutame Iirimaale hanimuunima! Ma juba niiiiiiiiii ootan! Jah, te lugesite õigesti - Iirimaale! Võtame kummikud kaasa, elutseme toredates Victorian-style hotellides, joome palju õlut ja peatame auto kinni just seal, kus ise tahame ning naudime hingematvaid vaateid! Vähemalt selline on see reis meie vaimusilmas:)) Agajah - kui seal keset Euroopat on siiski suvel permanentselt pea 40 kraadi sooja - siis tundub Iirimaa kuidagi õige valik. Rantalomat jätame talveks või mõneks muuks mitte nii atraktiivseks aastaajaks.
Noja peale suurt hanimuunimist, mis saab olema niiiiiiiiiiiiiii romantiline, issandmaivõi, no peale seda me tuleme Eestisse ja käime oma sõpradel külas ja vedeleme niisama ja sõidame nats ringi ja õpime eesti keelt (see viimane on minu riukalik plaan, mu mees sellest veel ei tea:)
Ja siis ongi ju jälle õppeaasta algus käes ning ma pean kummardades ülikooli treppidest üles ronima ning tänama kõiki pürokraate ja muid mehi, et nad LASEVAD mul edasi töötada. Siinkohal tahaksin ma tänada jumalat ja meie teaduskonna äsja ametist lahkunud tekaani, kes peale kuudepikkust venitamist siiski meie töölepingutele oma närused pookstavid alla pani ja suundus kuskile mujale oma läikivat püksitagumikku kulutama, võehhh...
A mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid oopis sellest, et Eestis on tore olla! Mitte, et see teile üllatusena tuleks, te kindlasti ise ka ju teate seda, agano ma ikka pean kiitma:)) Kroonikat ja Justi ei ole tore lugeda, selles suhtes olen ma hr Krister Kiviga täiesti nõus, aga vaadata telekast igast toredate saadete kordusi, käia sõpradel külas ja krillida, käia linna peal laiamas ning (suitsuvabas! juhhhuu!) VonKrahlis puusa nõksutamas - vat see kõik on väga tore! Jano LAULUPIDU! See oli minu jaoks tõeeeeline pidu - ilus Eesti muusika, armsad lapsed, sõbrad ja tuttavad ning muidugi ei saa ma mainimata jätta neid suurepäraseid võileibu nimega Kuum Koer! Õnneks on päikseprillid üsna suured, nii sai sinna taha liigutuspisaraid peita, kui Mesipuu või Mu isamaa peale silma märjaks võttis...
Ma siis mõtlesin seal, et kas mu mees saaks sellest kõigest aru ja ma kahtlustan natsa, et egaikka ei saaks küll - inimmassid, rahvariided, huilgavad teismelised ja pisardavad vanurid - spuuki ju natsa:)) A ma hakkan talle selgitustööd tegema, niet ehk on ta järgmisel ÜLDpeol juba võimeline mulle saatjaks tulema, I`ll do my best!
Ja täna käisime ühel väiksemal laulupeol - nimelt vaatasime Viinistul vabaõhulavastust (oi, see sõna ise peidab endas juba väikest, khmm, alatooni...) Eesti Asi - aga see oli tore Eesti Asi! Ausalt! No natuke lihtsakoeline ja kerglane - aga eks need 19nda sajandi keskpaiga eestlased just sellised olidki nagu Toomas või Villu ja nende nägu oli ka kogu krempel ise. Ja need laulud, need tõeliselt heas seades ja (näitlejate kohta:) hästi esitet Mesipuud ja Pilvepiirid, no see oli ju jälle LIHTSALT ILUS! Minaitea - kas ma siis olengi nüid liiga kaua siit ära old, agano niikui keegi hakkab mesipuu poole lendama, nii on mul pisar silmanurgas ja kaasa laulda ei saa enam (kuigi jubedalt tahaks!), sest hääl hakkab värisema nagu Valtu pensionäride kooril... Vbla on see lihtsalt vanadus, lõppude lõpuks olen ma ju kolkend juba!
