Liszt Ferenc

Isegi Google tähistab täna suurmehe sünnipääva!
Ma nüüd olen natuke uhke.
Muusjas, kas te ikka teadsite, et Liszt on Tartu Ülikooli aulas ka klavereerinud?

Kolm kofi

Olen joond. Täna. Kolm suurt kruugitäit kofi. Ja ikka on tunne nagu... Nagu... Kasutaksin siinkohal üht ebatsensuurset, ent mu meelest väga tabavat ungarlaste väljendit: tunne on nagu pestud s.tt:S

Äratus oli 5.36, peale seda ohtralt vingumist, köhimist, tatieemaldamist. Uuesti magama ei jäädud. Ka J ärkas pisilase kiunumise peale üles, niet olime kogu mansaftiga juba pool7 allkorrusel.

Kui LP 8 ajal miniunele jäi, üritasin endast inimest teha - veeprotseduurid ja veits kreemi kehale ja näkku. Näokreem lendas käest ja 90% selle sisust ehtis vannitoa seinu ja põrmandut. Kuna näole ei taht seda seinal olnd kreemi panna, siis kreemitasin sellega keret. Mu küünarnukid ja käelabad on nüüd kortsudevastase kreemiga pinguldatud. Suured staarid pidid ka kallite näokreemidega kogu keret määrima, ma siis järgisin nende eeskuju...:S

Järgneva kolme kuu jooksul võibki mult aint selliseid postitusi oodata. Kui üldse. Sest alates kolmabast saab minust kahe väikse lapsega üksikema. Z läheb ära. KOLMEKS KUUKS. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et mul ei ole siin miskeid taustajõude vanavanema-tädi-onu-jne näol. On aint naabrid. Palju õnne meile!

Ma ju ütlesin!!!

Et rasedusaegne ajupehmenemine ei lõppe kahjuks lapse sündimisega, vaid kestab nt minu puhul ikka veel ja kesteab, äkki läheb aina ullemaks... Täna omikul panin hambaharjale kätekreemi... No kreem oli vannitoas kraanikausi serval, kuhu ma ta ise eila õhtal unustasin. Õnneks märkasin 'pasta' imelikku konsistentsi enne, kui ma sellega hambaid akkasin pesema. Bhääh.

Ehitajad, töömehed...

Või kuidas iganes me neid kutsume - kahtlemata on igast meistrimeestel meie elus viimase paari aasta jooksul väga oluline roll olnd - ehita(si)me ju maja. Oleme enamasti maistritega rahul olnd, sisse on lipsand ka paar möödapanekut, a eks see ole vist üsna loomulik. Viimased suuremad tööd on olnud aia tegemine ja vundamendi kroffimine. Tore. Mulle meeldib, kui asjad kõik järjest jonksu saab. AGA. Ei ole töömeesti ilma agata. Ma tahass teada, mille kirevase pärast nad kõik endast elumegaräpa maha jätavad. Käivad toas WC-s, ok - kus neil ikka mujal käia, eksole, ei võta koosasid jalast, ok - mis ikka selle peale aega raisata. Aga potti võiks ju ikka sihtida ja käed võiks enne käterätikusse kuivatamist ka ära pesta...:S Vahetasin iga jummala õhtul allkorruse WC-s käterätikut, kuna esiteks - noh - võõrad inimesed olid seda kasutand, agano teiseks - see oli niiiiiiiiiiiiii megaräpane, et ööklema ajas. Ja ka maja ümber jäi neist kena kultuurikiht maha - kõiksugu notsikud ja potsikud ja paberid ja tühjad koolapudelid ja konservikarbid jnejne. Prügikast on ju siinsamas maja ees käeulatuses - tee see kolm sammu ja viska need notsikud sinna kasti ära, jumalissand! Vääk.
Ja kui ehitusmeeste järelt suurema sopa enamvähem kokku sai koristet, siis tuli täna korstnakontroll (jah, meil siin on selline korstnapühkija sugulane:). Täiesti ette teatamata loomulikult, (keset pääva!) marssis oma ELUMEGARÄPASTE jalanõudega elutuppa, LÜKKAS jalaga lapsukese tekikese nats eemale ja vaatas peegliga korstnasse (meil nimelt kaminat veel pole, on aint korsten, kamin tuleb peale lotovõitu ilmselt, kui aint ei unustaks lotot mängida:). Laps oli mul süles, hea et ta oma tekikesel polnd, muidu oleks äkki lapse ka jalaga nats eemale lükand... No tuletaevasappi! Ma olin silmnähtavalt häiritud. Lisaks elutoale külastas korstnakontroll ka majapidamisruumi, et gaasiküttevärki kontrollida ja jättis igale poole endast mõnusaid poriseid jälgi maha.
Maitea. Kas mul on mingi viga külges, et siuke asi mind äirib või tunnevad teised ka end äirituna. Ma lihtsalt ei ole ajamiljunäär, kes muudkui lapiga mööda majapidamist ringi võiks vuffida. Ja nüüd, kus lapsuke roomamise üsna käppa on saand, on mulle üsna oluline, kui puhtad või mustad meie põrmandud on...:S
Aga muidu, tänan küsimast, läheb meil äste. Viimase kolme omiku ärkamisajad: 5.43; 5.38 ja täna siis 5.41. Peale seda änam lapsuke magama ei jää. Nui neljaks. Pakun söögipoolist, mängin laipa - miski ei aita, laps on ergas nigut nirk ja nii me siis olemegi omikuti poole 7 ajal juba alla lohistand ennast - mis ikka seal üleval passida. Niet nüüd korjan ennast kokku, panen Desperate Houswives lindistama ja liitun muu perega ülakorrusel.