reede, 14. september 2007

septembrikuus...

Ma akkan vaikselt arvama, et viiendat aastat järjest inimestele (INIMESED, jeerait...) tarkust jagama (ilgelt nõme väljend iseenesest, eeldaks nagu seda, et ma ise evin tonnide kaupa tarkust, again - jeerait:) akata eijolegi nii elumegahea plaan...
Mai tea, mis minu sisse on läind, aga mulle ei meeldi üliõpilased... Nad ajavad mind lihtsalt närvi! Mind ajavad täiesti marru mingid silmad-pahupidi-peas esmakursuslased ja ülbete 'mateansustrohkem'-nägudega 3. ja 4. aasta lapsed ja LIIGA vaikse häälega rääkivad ja MIND teietavad hallid hiirtüdrukud ja kampsunitega ja pikkade juuste filoloogpoisid. Siis ajab mind veel marru see, et meie ülikoolis on mingi nilbe registreerumine (vist kursustele registreeruvad võimaiteamis) ja see tähendab seda, et see koridor, kus asub meie õppetool, on iga jumala päev kuni lõunatunnini üks suur järjekord... See on selline paks mitmekihiline järjekord, mis lohiseb nõmedalt kõikide ruumide uste eest mööda ja peab tegema ebainimlikke jõupingutusi, et sellest läbi murda. Ja kui ma lõpuks oma laua taha jõuan, siis ma avastan, et mul on kulm NIIII kortsus kui vähegi olla saab ja mu ninasõõrmetest lahmivad leegid välja ja üleüldse - aaarghhh...:S
Oehh, ma ise kaisaaru, kuidas minu sisse nii palju kulmukortsutamist ja keemiliselt lokitatud (hee, Maris:)) õppealajuhatajalikkust mahub, aganäe - mahub. Paha inime olen vist. Eino mis vist, päris kindlasi olen paha inime, ega ma seda avastust esimest korda ei tee! Aga see õppeaasta alguse pahainimsus, seda ma tunnetan esimest korda justkui.
Te nüüd ka ärge saage valesti aru, ega ma neid lapsi siis auditooriumi ees seistes edasi ei vihka, no seal ma suudan täitsa pandav õpetajatädi olla, isegi nalja viskan vist mõnikord ja püüan ikka oma töö kenasti ära teha, aga just need massid ja mis seal salata, ka üksikisendid, kes nt vaiksel häälel ette ja taha vabandades mingit infot tulevad hankima siia õppetooli, vat need ajavad kuidagi ERITI marru... Don't ask me why... Vbla see on lihtsalt mingi aastaalguse allergia. Loodetavasti läheb üle:))
Igatahes olen ma oma tülgastust ja ffhhiihhkamist igal sammul välja näidand ja ma kipun arvama, et see pole eluterve. No nt ühel päeval peatus lift vist 2. korrusel ja niigi täispressitud lifti tahtis siseneda mingi megapaks vinniline nooruk (et sõita KOLMANDALE korrusele, eksole), siseneski... Liftiseinal hakkas selle peale põlema punane tuli, mis viitab sellele, et lift on ülekoormatud, mille peale nooruk imestunud nägu tegi ja ütles, et VIST ülekoormatud ja mida tegin mina...? MINA sisisesin läbi hammaste, et POLE IME...:S Teised itsitasid, aga mul oli kohe peale seda häbi... Ja siis eile tulid mingites libaräppari rõivastes noorukid siia mu kolleegi otsima, kes oli hetkeks välja läind, no palusin neil veits oodata siis. A ootamise käigus rääkisid nad nii korramuse kõva häälega, et ma pidin neile kulmu kortsutades märkuse tegema, mille peale nad jällegi itsitasid ja sosistasid ja kommenteerisid mu märkust ikka täpselt nii kõvasti, et ma ka kuuleks... Kuivik. Küpsis. Vanatüdruk. Närvihaige. Ma olen täiesti kindel, et minust rääkides kasutavad muga viimasel paaril nädalal kokkupuutund üliõpilased selliseid sõnu... Püüan ennast tagasi hoida, will do my best...
Aga tunniplaan on see-eest täitsa kobe, reede jääb pmõtselt vabaks, kord kuus on küll kaugõppijate loengumaraton, aga kolm reedet (nagu tänagi!:) on siiski vabad. No LOENGUTEST vabad siis. Kolmaba on kõige pikem ja nõmedam pääv, aga saab sellega ka hakkama, on ennegi saand. Õhtul koju jõudes tuleb lihtsalt üks NeoAngin hinge alla panna ja rohkelt teed juua ja mitte midagi teha - parim retsept peale nelja järjestikust loengut:)) Pealegi on sel hooajal kolmabaõhtuti ju House, no Dr. House, eksole ja Hugh Laurie on niiiiiii nunnu ja tema tegelaskuju on mõnusalt küünilis-humoorilis-irooniliselt professionaalne (meie lemmikomadused inimestes:) ja see sobib ideaalselt nõmeda/raske pääva lõpetuseks!
Agaok, side lõpp, sest ma akkan nüid abikaasaks, st teen sel nädalal esimest korda süija:)) Kuna mu visiitabielupartner jõuab paari tunni pärast siia, siis ma otsustasin miskit jammit kokku keerata, ideid veel pole, loodetavasti poes tulevad. Eila ostsin araabide poest pitasaiu, seega eelrugaks teen kindlasti baklazhaani jogurti-küüslaugukastmes (sigalihtne, teinekord õpetan ja pitasaiaga sobib lihtsalt ülihäste:), aga pearuga pole ma veel välja mõeld, loodetavasti tuleb turul ja poes vaim peale ja mõni ideepoeg koputab ajuuksele.
Head nädalivahet teilegi!

3 kommentaari:

Sakuska ütles ...

irwwwwwww. ütlen kommentaariks, et 6-9. klassi lastest viskab ka päris ruttu kopa ette ;) vaevalt on 2 nädalat koolis käidud, kui tuleb IRMUS suvevaheaja ootamise isu. Mul üks sõbranna on ka ülikoolilektor ja vahel imestame, et kummad need nüüd ikka "lambamad" on, kas 7.klassi pubed või esmakursuslased oma naiivsete ideedega. igatahes, soovin edu!

Anonüümne ütles ...

barilla makaronid tomatikastmega äkitse ;). aga jah, sisemist õelust on raske varjata ja tagasi hoida. eile näiteks Ü kaubanduskeskuses nägime titekäru kus (uus kodueesti mood) oli numbrimärk nimega KÄTILI. tegin abikaasile kiire ülevaate tänapäeva kärusilditamise moest. Tütreke küsis, et kas need sildid mulle meeldivad,et kas ma paneks kärule sellise. eks ma siis kandva häälega vastasin, et põhimõtteliselt on ok, aga ma häbeneks küll silmad peast välja kui sildil nimi KÄTILI on. ja kohe hakkas häbi ka...

patsifist ütles ...

Njahh, kohati tekib ülikoolis t6esti tunne, et need inimesed ei ole veel 18-19-20-jne suve náinud... NIIIII nahhiivsed, kogenematud ja uskumatult kitsa silmaringiga on l6viosa siinseist üli6pilastest...