Lubage veel paar lauset nimeteemal ja siis paneme selle teema lukku, ai promiss! Tahtsin lihtsalt teiega üht paari päeva tagust artiklielamust jagada. Otsisin nimelt vanadest KeeltestKirjandustest üht varemloetud artiklit (mida ma lõpuks loomulikult ei leidnud:) ja leidsin kirjutise, mis eestlaste 20. sajandi nimemoodi põhjalikumalt käsitles. 1999. aasta andmete kohaselt, ehk siis pea 10 aastat tagasi esines igas kümnendas Eestis antud nimes võõrtäht(i). Ma pakun, et tänaseks võib see protsent isegi 15 olla, vaadake ise kõiki neid jubedaid üllitisi... Üheks põhjuseks, miks võõrtähti ohtralt kasutatakse, pakub kirjutaja võõrapäraste nimede laia leviku - uute nimede mugandumine võtab aega ning mõnele nimele pole sobivat eestipärast kuju leitud, kirjutab Annika Hussar. AGA - minaitea, minu meelest ei olegi VAJA nendele võõrapärastele nimedele eestipärast kuju leida või neid mugandada, sest vaadake ise neid näiteid, need on ju täitsa jõledikud mu meelest - Sessika (ma arvan, et tuletatud Jessica'st), Kiaara (Chiara siis ilmselt...?) või Brändon... Ega ma kai tea, kas üldse või kuidas Eesti nimeseadus antud hetkel asja reguleerib (eiviitsind tsekata netist ausaltööldes), aga nipalju kui mina mäletan, pole nende võõrnimedega selles seaduses eriti tegeletud, pigem reguleeriti vist seda, et keegi Oomega Null või Arnold Rüütel oma lapsele nimeks ei pane:)) Ega ma ei oska loomulikult lahendusi välja pakkuda ja selleks on kindlasti olemas ka minust tuhandeid kordi targemaid inimesi, aga mu meelest on nii kurb, et Dagmar Danoa ja Devin nende nimedega vähemalt 18. eluaastani vastu peavad pidama jano KUIDAGI võiks ju siiski kasvõi PROOVIDA seda asja reguleerida.
Ega ma ka siis mingeid drastilist seadust ei toetaks, mis lubab lapsele aint Peeter ja Malle nimeks panna, agano midagigiiii...
Siin postsotsialistlikus Kesk-Euroopas on olukord ka muidugi päris huvitav. Näiteks võõrnimesid lubab seadus ainult oma keele kirjaviisile vastavalt kirjutada, ehk siis nimed tuleb kõik kohalikku keelde transkribeerida:) Nii ongi minu õpilaste hulgas nt Zsanett (Jeanette) ja kolleegi lapselaps on Szebasztián (Sebastian). Kui keegi oma lapsele väga erilist nime tahab anda, peab ta kirjutama avalduse teaduste akadeemia keeleteaduste instituuti ja seal otsustatakse, kas nimi kõlbab kasutusele võtta või mitte. Mõni aeg tagasi lugesin kuskilt, et nüüdseks on ametlikult lubatud nimed Vaarikas ja Maasikas (kohalikus keeles siis loomulikult, armas eksole:)) Aga see kõik pole veel midagi võrreldes siinsete mustlaste suurepäraste üllitistega. Legendid räägivad nimekujudest nagu Bruszli (Bruce Lee), Binladen ja Zorró. Sageli jäävad nende välja mõeldud nimed küll ametlikult lastele andmata, kuna ametnikud püüavad endast parimat anda, et lapsevanemad, kes oma kaheteistkümnenda beebiga (mida rohkem lapsi, seda suurem lapsetoetus, mida suurem lapsetoetus, seda rohkem viina saab osta, mida rohkem viina saab osta jnejne...) linnavalitsusse ilmuvad, nime siiski viisakate kohalike nimede hulgast valiks. Aga mõelge ise - kui teil ka 12 last oleks - annab ikka otsida neile nimesid, ime siis, et ei taheta Isaura ja Csikinkira nimesid anda lastele. Viimane olla siinmail tuntud Venetsueela seebiooperi ühe peategelase nimi, kirjapilt küll Chiquinquirá, aga ega lõviosa siinsetest mustlastest niikuinii lugemises ja kirjutamises eriti tugevad pole:))
A nüüd bäkk tu uöök!
Siiralt teie:
Bireth Vaicce Lyah (loe: piretvaikeliia:)
1 kommentaar:
kle kas meil mitte pole nii, et ei tohi enam miksida võõr- ja omatähti? noh et chäthryn ei või olla, aga chathryn võib.. vist.. ma ka ei viitsi uurida praegu kuskilt. ja kah bäkk tuvöök (kell on 22.30!)
Postita kommentaar