Reedene/laupäävane rõem

Terve selle nädala on imiklaps peale öist söömist paras kiun olnud - iga tunnikese tagant tuli kord vigin, kord suisa kisa. Olin täitsa mures, et kas jälle kõhus miskid kollid kerivad lapsel. Pea igal varaomikul kordus sama muster: kutt kiunus, ma toppisin iga natukese aja tagant talle lutti suhu, kutt jälle kiunus ja kui vaesel abikaasal sest kõigest kopp sai, siis ronis ta vaikse ropendamise saatel magamistoast välja ning natsa aja pärast tundsin ninasõermetes kofilõhna... Ja siis - kui suur on tõenäosus, et reede öösel vastu laubat, kui kellelgi pole järgmisel päeval vaja minna tööle, tööreisile või konverentsile (armsal abikaasal olid sel nädalal kõik kolm kavas...), siis magab imiklaps nigut talleke. Sööb öösel oma söömised ja põõnab siis omikul ÜHEKSANI välja!!! Teretulem, Mr Murphy, ma ütlen:))

Eino mis me ikka, nautisime imelist vaikset omikut - Z. oli selleks ajaks, kui ma ärkasin, pagarionult värskeid saiukesi toond. Libistasime siis pikalt kofi, sõime kodust aprikoosimoosi ja lobisesime, kuni kutt suvatses ärgata. Imiklapsel oli nägu võidukalt naeru täis - et vaadake, pole ma midagist niiiiii lootusetu juhtum, kui te arvasite:)

Jano muidu oli ka tõeliselt mõnus laupääv - ennelõunal paistis isegi päike! Z. tegi lõunaks vasikapörköltit (no siuke krehvtisem punane lihakaste on see maakeeli) ja magustoiduks olid - üllatus-üllatus - õunamuffinid:)) Sigahiad said! Ja mul said nüüd need hiad Dr Oetkeri muffinipaprid ka otsa... Need olid siuksed tugevad, mis taigna sissepanemisel laiali ei vajund ja ei vajand espetsiell muffinivormi, siukest ma põle endale ankind veel. Mõtlen pea kõige säänse pudipadi peale, et ostan siis, kui maja valmis ja me sinna sisse oleme kolind, noet oleks vähem kraami kolida:)

Ano kohaliku valuuta siukse nõrgenemise korral võime endale ilmselt suvel kuudi ehitada... Selliste positiivsete mõtetega olekski mõistlik nüüd magama minna, eadööd!