pühapäev, 11. jaanuar 2009

The Best Things In Life Are Free

Võino vähemalt peaaegu tasuta:))
Tegin täna nimelt üle pika aja frikadellisuppi - porgand, kartul, sellerijuurik ja frikadellitaigna sisse käiv muna äia juurest, aint hakkliha oli kaubandusvõrgust hangit. Niikorradima hia sai see supp! Õnneks olin olnd Nupu-Ati ja sügavkülmas oli tilli ka, niet kõik oli täiesti aus ja broo. Aint must leib oli puudu...
Neid pallikesi veeretada on muidugist ilgem pein. Ma Eestis ostan alati ruudulises pakikeses Balti Frikadelle, agano siin eijole ju siukest kraami. Mingeid maksapalle on võimalik külmutatuna saada, aga need on niiiiiiiiii jälgid, et võehh...:S Mees ütleb muidugist, et isetehtud frikakad on sada korda paremad. No on jah, aga minu meelest ei ole palliveeretamise ja parema maitse suhe siiski selline, et ma loobuks poefrikadellidest:)
Laps röökis terve supitegemise aja nigut ratta peal. Tavaliselt jookseb Z-l hüsteerilise röökimise peale kiirelt juhe kokku, aga täna ta supi nimel kannatas hambad ristis. Ainult porgandipuhastamise ajaks andis lapse mulle ja üts, et kraabib parem ise neid porknaid:)) Porknaid läks ilgelt palju, sest oma aia porgand on ju nii hia maitsega, et me sõime teist samapalju neid niisama ära kui supi sisse läks. Pärast mõtsin, et äkki porgand on ka mingis imetavate emade no-no listis, anoh - hiad maitsesid ja värske kraam ikkagi.
Eile käisid külalised (pulmakutset toomas, siin on kombeks see isiklikult kohale tuua:) ja hiilgasin jälle kord beseerulliga (sellega on ikka sigalihtne inimesi jalust niita:)) Mu talvevarjant rullist on selline, kus värsked marjad on asendet Ikeast hangitud pohlamoosiga, mille ma labaselt vahukoore hulka keeran. Maitseb hää.
Külalised maitsesid ka hääd. Väga tervistav on rääkida kellegagi, kel vanust rohkem kui paar kuud. Külalised olid hiljuti Eestist tulnd ja tõid Kalevi sokulaadi ka, ma saan seda tänu ülalmainitud no-no listile õhtuti aint pisikese tükikese süüa, anoh - raskel ajal abiks seegi:))
Emalt kuulsin ka eriti lohutavat infi, et vennalaps karjub palju vähem ja vaiksemini kui meie laps:)) Palju õnne meile!
Selline põnev elu.

8 kommentaari:

Maarja ütles ...

ma tihti mõtlen, et veeretan neid ise, aga siis hoopis loobun supiteost. aga mia nüüd kahtlaselt tihti nõuab lihapallikesi.

jaksu titega möllamisel.

patsifist ütles ...

Oooojah, tänud! Jaksu läheb vaja. Ma poleks arvand, et seda jaksu niiii palju vaja läheb...:)) Nahiivitar:))

Anonüümne ütles ...

veel natuke ja ma oleksin su oma blogrullist välja visand. et kui ikka ei kirjuta siis ei kirjuta. tore, et rinnapiim sulge rooste pole ajanud!
meie oleme omad uued pereliikmed lootusteult ära hellitanud, öösiti kui me neid enda juurde ei lase, kraabib "minu kass" nii kaua ust ja hüppab räntsti oma pooleteise kiloga selle vastu, et nõrgem meist (Tero) läheb jälle ruttu latsekest sisse laskma...

patsifist ütles ...

No ühelt poolt pole aega kirjutada ja tegelt on ka tunne, et niiiiiiiiiiiiiii igavast elust pole midagi kirjutada... A la - oleme 2 cm kasvanud või kasutame ökomähkmeid võiet piima ikka jätkub veel - no KEDA see peaks uvitama???
Aga rõõm kuulda, et ka keegi teine on oma imiklapsed ära ellitand!

Anonüümne ütles ...

eijole igav ju. Laps areneb iga päev, õpib uut juurde ja.
a see eestisse tulek oli mingi avalik saladus vä?

patsifist ütles ...

Mhh, ma Sulle ei kirjutand siis sellest Eesti-värgist? Saatsin ju siukse ühise ringkirja, Sa olid ka kindlasti retsipientide ulgas! Nojube kindel paistis minu jaoks see tulek, anoh majanduskriis on veel kindlam...:S

Anonüümne ütles ...

minu e-mailis siukest kirja pole. millal saatsid? ja mis aadressile?

patsifist ütles ...

No vaata siis uuesti meili:))