neljapäev, 8. jaanuar 2009

2008

Ma nüid proovin uuesti oo sisse saada kirjutamisel, aga enne siis väike tagasivaade (minu puhul muidugi on teada, mis see VÄIKE tähendab, niet take your time...:)
Üsna muutusterohke aasta see 2008, isegi ullult muutusterohke jano kõigekõigem aasta siiani mu elus muidugist!
Palju ootamist (ootasin meest Meerikast tagasi ja peebit ootasime ja peale Meerikat ootasin igal reedel, et mees 300 km tagant koju tuleks ja kui peebi oli ära sündind, siis ootasin, et pere jälle ühe riigi piiresse ja ühe katuse alla saaks:) Aasta suursündmus oli muidugi Uue Poisi saabumine! (Mäletate seda nõukaaegset telelevastust, kus Ene-Liis Semper mängis Aljoshat ja Tamur Tohver (kellesse ma kõrvuni armund olin:) oli Uus Poiss? See tegelt ei haaku ültse teemaga ja oli lihtsalt väike meeldetuletus pioneeriaega:)) Ja kolimine ühest riigi otsast teise ja majaehituse planeerimine (meil on nüüd ehitusluba, jeeeee!) - needki üsna tähtsad asjad. Ja üle mitme aasta sain väga pikalt Eestis olla, niet harjusin juba kohukeste, musta leiva ja muraka-juustu jogurti pideva kohaloluga oma elus ära:))
Niet osaliselt on pikema pausi mu kirjutamistes (no loll on see, kes seletust ei leia, eksole:) põhjustanud Uus Poiss. Vaatamata sellele, et ta on väga noor, kiilakas, minust kõvasti lühem ja mitte just kõige paremate kommetega (röhitsemine on üks tagasoidlikumaid asju, millega ta üllatab:), pean ma ütlema, et olen temasse kõrvuni armunud! Uus Poiss saabus 31. augustil kärtsu ja mürtsuga oodatust veits varem ja kiirelt nigut kahurikuul (vt Uue Poisi isa elukutse...:), aga eks see armastuses niiviisi ettearvamatult käibki!
Nüüd on mu isiksus lahustunud, ma ei tea, mis maailmas toimub (mis majanduslangus, valimised - kus?!?, gaasikraanid, sõda...?) ja ma ei näe just kõige puhanum välja (Uus Poiss vajab tähelepanu ka öösel!), aga kui ta oma ambutut naeru naeratab (jah, kahjuks ei ole tal ka ambaid...), siis olen ma jälle müüdud! Samuti olen rääkima akand imelikku ninnu-nännujuttu, aga selles saab ka süüdistada armastust, missee muu ikka olla saab...
Muidugi on ka meie suhtes mõningaid komistuskive, näiteks ei taha mina alati siis ärkvel olla, kui Uus Poiss seda soovib või ei ole mul üüratut soovi teda keset ööd kasida (ka sellega ei saa ta ise akkama...), samuti on mind ärritanud Uue Poisi (ja meie tutvuse alguses ka iseenda:) terviseprobleemid (seedimine, mu sõbrad...:), aga ma usun, et me saame neist üle. On teised saand, saame meie ka!
Oleme 4 kuud juba teineteise seltsi nautinud (no mitte alati ei kasutaks ma verbi 'nautima'...) ja 2 kuud oleme elanud uues linnas ja uues kodus. Kui ei oleks kõike seda korradima pürokraatjaõudust, siis oleks meie elu muidugist puhas idüll ja bliss. Aga ega meie asukohamaa ei lase inimestel õnnes ulpida ja valvsust kaotada, vaid oolitseb ikka selle eest, et paprimajandus võimalikult keeruline oleks. A nüüd juba akkab asi lahenema (lapse kohalikul sünnitunnistusel on sünnilinn Tallinn kirjutatud ühe n-iga, aga see saab VIST ka varsti jonksu), isegi aigekassakaart on meil olemas ja MAKSUMAKSJAKAART (siin peab iga vastsündinu sellist omama!!!). Igatahes arvan ma, et minu mehele tuleks miski orden vms anda, kuna ta on viimase paari kuu jooksul ikka SIGApalju kohalike ametiasutuste uksi ja oma närve kulutand. Haigekassa kohalikus filiaalis oli ta koguni nii kõva häält tõstnud, et turvamehed kutsuti kohale:)) Aga see-eest oleme me igast seaduste ja määrustega (mis on kohati loomulikult üksteist välistavad ja üsna vasturääkivad) nüüd väga tuttavad ja järgmisel korral (haaa...:) oleme tunduvalt targemad. Igatahes kuulus mu mehe uusaastatoosti ka soov, et meie asukohamaa ELAMISVÄÄRSEMAKS muutuks... We'll see...
Aga kui külm meid nüüd ära ei võta (siin on erakordselt külm talv seekord) ja kevad ikka tuleb ja Uus Poiss sama kiirelt ja jõudsalt kasvab kui ta senini on teinud, siis saan ma ehk tihemini arvuti taha istuda, teiega oma labast argielu jagada ja last but not least - ka nõu ja abi küsida, sest ega ma mingi väga õnnestund ema vist küll ei ole, niet abi, nõu ja (kasvõi virtuaalne) shoulder to cry on - need on alati teretulnd:))
Ja kui nüüd 2009 aasta juurde tulla - siis ka see algas meil õnneuimas - nimet sain ma paar päeva tagasi ka TÄDIKS, jippii-jehhhuu-jeberijee! Niet tegelt on meie peres nüüd väikse vahega kaks Uut Poissi korraga - nokas pole tore!
Ead Seda Aastat teile ja uute kohtumisteni!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

vata üllatust, kes kirjutas nüüd :)
Tamur Tohver oli muidugi täielik seksiidol omal ajal... mulle meeldis Marko Reikop ka, ta mängis mingis saates õpetajat, kellesse kõik tüdrukõpilased armunud olid :P
aga nii tore, et teil hästi läheb. kirjuta siis ikka tihemini ja küsi nõu ja abi, ja palju õnne tädiks saamise puhul ka! :)
Anu

patsifist ütles ...

Suured tänud jah! Just jagan ise vennale MSNis õpetussõnu, nii hea ja uhke on mõnikord Suur Õde olla:))