Laupääv

Eile omikul kukkus kuu aega tagasi ostetud Clinique'i puuder vannitoa põrmandule puruks. Kivipuuder. Oli. Nüüd on tükk/tolmpuuder:)) Peegel jäi õnneks terveks:)) Mul on ühe korra enne ka seda juhtund, et suht uus puuder tükkideks lendab, a siis ma viskasin ise selle koos käekotiga ühele mehele vasta pead:)) Ka siis jäi peegel terveks:)

Tuhnisin netis ja leidsin lõpuks maaletooja telehmoninummeri ja sain teada, et meie uues kodulinnas rohelisi karbikesi ei müüda, niet jäävad pealinn ja lennujaamad...

Mitte, et mai suudaks ilma puudrita elada (eriti praegast, kasutan seda HEAL JUHUL kord nädalas:), anoikkagi - krdikrt, pold teist õieti kasutandki veel ja nüüd võib minema visata. Arvutasin natuke ja arvan, et u 11 aastat on mu kosmeetikakotis alati Clinique'i puuder old, niet väikest viisi sõltuvus...:)

Emapeibe raske elu, ma ütlen...:)

Täna käisid külalised - Z. koolivend perega. Nad on väga armsad ja toredad ja nendega on nüüd mõistlik suhteid soojendada, kuna nad elavad meist vaid 20 mintsa kaugusel:)) Tegin lehttaignapirukaid - viineri, makrapulkade ja kitsejuustu-jõhvikamoosi seguga. Lastele läksid vinkudega pirukad kõige paremini peale, täiskasvanud eelistasid makrat ja kitsejuustusodi, niet kui külalised läind olid, siis ilutses igast sordist vaid paar junni taldrikutel ja ma olin endaga väga rahul. Tosca kooki tegin ka, minu retsept erineb natsa Nami-Nami omast, veits rammusam on: põhjataigna sees käib ka piim ja katte sees on piima asemel vahukoor:)) No igatahes siuke hia võine amps. Ma arvasin sel sügisel sõbranna sünnal muusjas, et tal on poest ostetud kook - no väga piinlik ja solvav muidugist... Ja selgus, et täitsa isetehtud Tosca! Seega sain täis kõhule sünnalt kaasa ka retsepti ja nüüd olen seda juba paar korda katsetand. Z.-le ka väga maitseb ja seega tellis ta tänaste külaliste jaoks just selle koogi. Kusjuures, lapsed nokkisid kumbki pisikese tüki, a ema-isa sõid küll mitu viilakat... Öölge siis nüüd lapsevanemad - kas selles koogis on midagi, mis lastele ei meeldi? Mulle on see küll nii kaua maitsend, kui ma seda Olümpsi kofikust mäletan ja seal käisin ma ka koos lapsevanematega juba lapsepõlves - oli see kook siis ka olemas vä? Või mäletan ma seda teismeeast, kui ise hakkasime seal käima kakaod joomas... Vatteimäleta. A tükist Toscast pole ma kunagi ära ööld:))

Kahju, et ma ambad juba ära pesin, muidu oleks veel võind ühe väikse tüki süüa enne magamaminekut:))

PS Unes nägin, et J ja V ostsid siia suvila, no ikka selle Kesk-Euroopa suurima (solgi?)järve äärde. Selline vana kift kõrrekatusega (mul ei tule see sõna meelde, noh - mitte õlgkatus, vaid mere ääres kasvavatest kõrkjatest tehtud katus, kuidas seda nimetatasse eesti keeles, on eraldi sõna selleks?) maja oli, a jube väike oli teine. Ja siis V seletas, et lapsed on niikuinii juba nii suured (!?), et need niikuinii siin ei taha hakata käima ja kahele inimesele piisab sellest küll:))