Hõiska ikka enne kui õhtu kääs...:(

Niiiiiiiiiii minu moodi on enne õhtut hõiskamine, no niiiiiiiiiiiiiii minu moodi!

Ma olen enda peale sada korda pahandand ja luband, et ei mingit ärasõnumist änam ja jälle...

A see, mis nüüd pekki läks, oli niiiiii eriline uudis, et ega ma poleks suutnud seda siin kuude kaupa endale oida... Pealegi oli selle kohta paber. Templiga. Allkirjaga. Aikka on alati mu mehel õigus - tema töökohal on asi 100 prossa kindel siis, kui see juba aland on. Niet nagu mõned teist on juba aru saand - ei, tänan küsimast - ei, mei tule aastaks Eestisse. Selle kohta on ka paber. Templiga ja KAHE allkirjaga... Paberis viidatakse eelarvemiinusele ja riigi raskele majandusolukorrale (mu meelest on siin riigis kõik need 5 ja pool aastat, mis mina siin olen old, täitsa pekkis majandusolukord...) ja seega on selle aasta koolitusprogramm uuesti läbi vaadatud ning 80 prossa koolitustest kustutatud... Palju õnne meile!

On the other hand - võime akata mööblit ostma ja saame rahulikult maja ehitada ja sinna sissegi ehk kolida (kui majanduslangus vahele ei sega:), niet selles mõttes rahulikum ja üks mure vähem. Sest päris irmutav oli mõte oma uus maja aastaks tühjalt seisma jätta. Nüüd seda probleemi pole.

Aikkagi - ma kuidagi olen sellesse linna ka niiviisi suhtunud, et ahh - mis see pool aastat - pole mõtet siin saja titemammaga tutvust teha või maiteamis - niikuinii läheme suvel Eestisse. Kuidagi külalisena olen ennast siin tundnud, läbisõidul nagu... Mõtlesin, et siis otsin endale juuksuri, kosmeetiku ja naistearsti, kui aastaselt Eesti-tripilt tagasi tuleme:)) See kõik muidugi ei tähenda, et me ei lähe/tule suvel Eestisse, muidugist lähme/tuleme. A ainult KÜLLA ja PUHKAMA, lühikeseks ajaks!!! Oikus tahaks ropendada praegast. Mõelge siia kõik ropud sõnad juurde, mida te teate:))

Janagu see uudis veel vähe oleks mu vaimset tasakaalu kõigutand, ilmus imiklapsel peale teisibast vaktsineerimist ka palavik - täna õhtuks on juba enamvähem - ei pröögand enam nii irrmsasti vaeseke ja palavikku ka praktselt pold. A teisiba õhtal oleks võind lapse otsaesisel muna praadida - niijube oli! Anoh - kunagi on ikka esimene kord - olime praktselt öö läbi üleval, kussutasime kordamööda vigisevat last, uinutasime teda oma kõhul ja kaenlas ja vahetasime vaesekesel ligamärgasid riideid. Niet endale teadmiseks siis - esimene palavik 4,5-kuuselt - tehtud!

Lähen nüüd ära magama. Kui lastakse...