Mitte aint kahejapoolene pole võimeline mind endast välja viima sellega, et nt sofakatted puudriga kokku käkerdab, vaid ka kohe 37 saav veits unine meesisik võib oma tegevusega mu huulilt maadväristava karjatuse välja võluda...
Tulime täna Imiklapsega ülevalt alla, läksin panin uimasena tee/kofivee üles ja astusin kraanikausi juurde ning märkasin, et kogu köögikapp on kaetud ühtlase musta puruga... Siis avastasin, et ka kappidetagused seinad on säänse puruga kaetud ja kraanikauss ja kraanikausi kõrval olevad eila õhtal PUHTAKS pestud potidpannid. Kui mu uimasus üle akkas minema ja asja täpsemalt uurisin, selgus, et ka kogu köögipõrmand, üks sein, külmkapp, pliit ja laud olid sodiga kaetud. Ja alles siis avastasin kööki laadima pandud patareid, millest üks ilmselgelt ei olnud RECHARGABLE... Sarnases küll välimuselt meie laetavatele patakatele, aga oli siiski mingi labane VARTA vms:S See üks patarei oli lõhestunud ja andnud endast parima, et kogu tema sees olev must sodi mööda elamist laiali pritsida.
Niet tänan küsimast, mul on olnd väga tore omik - põranda olen kaks korda üle pest, et me seda sodi igale poole mujale laiali ei tassiks, kuigi ilmselt oleme seda juba ka teind. Köögitasapindadest olen umbes poole suutnud juba üle tõmmata, laudlina läks massinasse, eitea, kassee sodi sealt välja kah tuleb? Vahepeal sõime omikut, nüüd tegin endale veel ühe kofi ja istusin korraks maha. Köögi seinaplaatide pealt tuli tahmane sodi suht normaalselt maha, aga värvitud seina mai julge ausalt ööldes puutudagi, sest ma ju hõõrun selle tahma seal laiali ja siis on tulemus veel ullem. Nii või naa, tuleb see köögisein üle värvida, see on absull kindel. Kraanikauss, mis on meil see noh, maitea, kuidas seda eesti keeli kutsutakse, siuke keraamiline või graniit võimis, sellega on vist ka nagu nats jama, kuna tahmaträpsud nagu ei tahaks sealt ästi välja tulla. Aga ma veel uurin seda asja mingi nats karmima puhastusvahendiga, kui kraanikausi tühjaks saan. Praegu lendavad köögikappidelt kõik asjad järjest sinna sisse, et need üle pesta või massinasse panna. Oehh, ma ütlen. Armas abikaas sai telefoni teel ülevaate kõikidest roppudest sõnadest, mida ma tean ja lisaks panin nii aktsendi mõttes natuke eestikeelseid ka juurde, millest mul on mulje jäänd, et ta neid tunneb ja tähendust teab. Nagu mul muud teha poleks terve pääv, kui tema plafatuse tagajärgi koristada... Räme sõim serbohorvaadi keeles, ma ütlen. Lähen käin nüüd vist vahelduse mõttes dushi all ära, teen siis lapsele miskise kiire lõuna ja jätkan kraamimist. Oopis teised plaanid olid mul tänaseks, oopis teised plaanid...
8 kommentaari:
Kuna meie kodus on patareide teema üsna aktuaalne (pidevalt on miskit laadimas, sest mu mees tegeleb raadio teel juhitavate mudellennukitega, millesse käivad udupeened igavesti laetavad patareid, mida ei tohi järskude löökidega ehmatada, sest siis nad plahvatavad põlema, tekitades tulekahju), siis küsisin mehe käest, et mis jõul saab üks patarei peenikeseks mustaks puruks moonduda. Viga pidavat olema kehvas laadijas, mis ei lülita ennast ise välja, kui mõnes patareis liiga suur kuumus ja ülerõhk tekib. Nii et kodurahu huvides soovitan investeerida kvaliteetsesse laadijasse :) Selline tehnikajutt mul täna. Justkui see Sul rõõmsamalt koristada aitaks :)
Aga ega Su mees siis meelega..., eks ta ise ka vast õnnetu nüüd.
Nojah, aga ma arvan, et siinkohal mängis siiski kõige suuremat rolli see, et see üks patarei, mis ta sinna oli toppind, oli tavaline, mitte laetav. Meil see laadija juba aastaid olnd ja kui õigeid patakaid sinna sisse toppida, pole midagi juhtund. Anoh, eks ta uimase peaga midagi ajas segi omikul...
Kusjuures, ka värvitud seina pealt sai armas abikaas mingi ime läbi enamvähem maha selle sodi. Natuke jäi laiguline, aga ma kartsin palju ullemat. Mina ei julend seda pääva jooksul igatahes puutudagi:))
karmus ruudus....
ma lugesin seda juttu tööl ja püüdsin elavalt olukorda ette kujutada, ja mõtlesin, et - no täitsa lõpp ikka!!! mehed! ups, kogemata juhtus, ja siis sina, pisike, koristad end katki... tõesõna, kogu olukorra koomilisusele vaatamata pole see isegi naljakas mitte. eriti kui mõelda, et see võiks põhimõtteliselt igaühega meist juhtuda. kes me patareilaadijat kasutame.
sarnane situatsioon (laga ulatuselt) oli meil, kui läks tuksi veeboiler. Abikaas ja mu isa madistasid kahe mehega, kõigepealt, kuidas see boiler vanni tagant disainpuukastist kätte saada, otsad nurgast väljapoole keerata, vesi välja jne. siis, kui boiler oli veest tühjaks saanud ja vannitoa põrandal oli ebaühtlase lainetava kihina nii aastatega kasti alla kogunenud tolm, boilerisete, mahaloksunud vesi, vat siis kargasid mõlemad mehed vannitoast välja, et mõlemal on vaja linnast nüüd varuosasid tuua ja sa siin korista niikaua. aga ohtlik värk see patarei + laadija....
Kusjuures, täpselt selline oligi seletus, et ups - juhtus....:S Naabrinaene arvas (ja ma kardan, et tal on õigus), et kui naisterafas oleks sama teind, et ups, juhtus, siis oleks küll terve maailm kajand sellest 'krdinaisedeijagatehnikastmidagi, kuidasüksinimenevõibniilollolla...'
Ma arvan, et me leiame veel pikalt neid väikseid tahmajunne võimalikest ja võimatutest kohtadest. Nt eile tulin selle peale, et ka külmariPEALNE üle tsekata, eijold ilus...
pagan võtaks, seal sees on ju igast mürki, raskemetalle ja värki.
Vatmuusjas, see oli ka asi, mille peale ma kohe mõtsin, mürgid ja värgid. A siis Z. uuris ühe tehnilisetaibu töökaaslase kääst ja see rahustas meid maha. Üts, et laiali lendas tõenäoliselt ikka aint tahm, mis on nö lisa- v kinnisaine seal patakas. Aga ullem värk jäi vast ikka sinna kinni, see ei pidand lenduma.
Postita kommentaar