esmaspäev, 15. märts 2010

Jälle naabrid

Tegelt on mul siin detsembrist saadik rippund üks draft meie uute (ja vanade) naabrite teemal, a ma rahunesin siis maha ja ei postitandki seda kirjutist. Nüüd läheb veits modifitseeritud kujul siiski käiku. Siis olin ma altkorruse naabrite peale pissed off, viimasel ajal aga käivad rohkem närvidele meie ülanaabrid:)

Niisiis - detsembris kolisid meie allkorterisse uued naabrid ja ühtlasi lasid nad ka väikest remonti teha ning enne jõulupühi ärkas imiklaps oma lõunaunest korduvalt altkorruselt äkitselt kostma hakkava puurimise/saagimise/kopsimise peale. Ma hoidsin ennast tagasi ja ütlema ei läinud. Aga ükskord, kui puurimine (võimisiganes) algas eriti äkitselt ja kõlas rohkem nagu asfaltipurustamismasina hääl ning imiklaps miskise hüstrahoo sai selle peale, siis ma ikkagi läksin. Sain lapse uuesti magama ning hiilisin kiiresti allkorrusele. Helistasin ääääästi kaua uksekella, koputasin, helistasin ja lõpuks tuli avama keskmisest suurem plond näitsik. Ma siis tutvustasin ennast ja ütsin, et ma olen tegelt viimane kuu aega keelt hammaste taga oidnud, sestno mai ole see kaebaja tüüp, aga täna oli puurimine ikka juba selliste detsibellidega, et enam ei saand kannatada... Et kas äkki saaks kokku leppida, et need ullemad puurimised ja saagimised oleks kas ennelõunat või siis pärast kella 3, et siis mul laps kindlasti ärgand.
Olin ise seejuures omast arust täitsa viisakas ja sõbralik.
A näitsik ei old.
Tai vabandand, vaid ründas kohe, et tema maksab nendele meestele siin jaet nemad teevad siis, kui nemad aega saavad ja tööjärg puurimiseni jõuab, et mingit pausi siin küll pidama ei hakata miskise lapse lõunaune pärast. Eeeee...?!? Ma siis pakkusin välja, et kindlasti on neil ju muid töid ka, mitte aint see puurimine, et äkki saavad sel ajal midagi muud teha? Näitsik vastas, et tead, kui sina (jah, ta sinatas algusest peale, kuigi see pole siinmail just päris tavaline) kolid, siis lased ju ka ikka väikest remonti teha ja midagi pole teha - naabritel tuleb see lihtsalt ära kannatada ja üleüldse - toogu ma oma lapse MAGAMISPÄEVIK (?!?) ja lepime siis kokku, millal ÜLDSE tema töömehed midagi teha tohivad! Ma ütsin, et sellepärast ma kolingi OMA MAJJA, et saada vaikust, rahu ja vältida selliseid konflikte jaet mul ei ole temaga enam mitte midagi rääkida. Ütlesin nägemist ja tulin tulema.
Kusjuures, tegelikult on kohalikud inimesed tavaliselt jube sõbralikud. No mu meelest on tegemist kohe ühe sõbraliku raffaga. Palju sõbralikuma ja viisakama raffaga kui nt eestlased... Anätsa - ilmselt kasvab ka siin miskine uus põlvkond, kelle kõrge eneseteadvus millegipärast sellise ebaviisaka janoh - lihtsalt nõmeda käitumise esile kutsub.
Puurimine-kopsimine kestis veel umbes nädalakese, siis toodi neile maailma kõige maitsetum köögimööbel, pandi see paika ja nüüd on maa peal rahu ja vaikus. A ma siis otsustasin ka nõmedusekarikasse oma panuse anda ja mai tereta neid. Just like that. Nad siiamaani ikka veel teretavad mind hoovi peal ja koridoris, a ma pole kordagi vastand. Ei kavatsegi vastata. Ma tean küll, et see on nagu mõnes mõttes nende tasandini laskumine, a mai taha ja kõik. Sellist inimest ma oma terega ei premeeri:)

Jano ülakorrusel on meil ka naabrid. Perekonnapea on kohtunik, ema (vist) õpetaja ja poisid niiumbes 3-4 ja 5-6aastased. Nad on meiega üsna ühevanused (naabrinaine viitas millalgi oma mehe 35ndale sünnipäävale, et siis nad olla siia kolind ja jutust olen aru saand, et nad siin paar aastat eland), a näävad välja nigut viiekümnesed. Pereema kannab samasuguseid riideid nigut mu ema (sünd. 1953:) ja pereisa kasutab lisaks koledatele vanamoodsatele prillidele meeleoluka aksessuaarina ka diplomaadikofrit...:S Isegi poisid näävad välja nagu väiksed vanainimesed, maiteagi, kust siukseid riideid lastele tänapääval üldse saab...
See ema kannab toas vist kontsaga kodususskingi ka, mis klõbisevad, isast on kuulda aint aevastamist, a poisse on see-eest kuulda küll. Viimasel ajal paneb mind imestama see, et need lapsed ei käi üldse õues. No ma saan aru, et tööpäevadel käivad nad kindlasti lasteaias ja siis päevakavas ka õuetrett, aga nädalivahetustel on nad päev läbi toas ja just imiklapse lõunaune ajal on neil maailma suurim mäng-kisa-kaklus-jooks lahti. Ega ma loomulikult sinna ütlema ei lähe, sest kujutan ette, et selles vanuses lapsi on üsna raske pudelis hoida. Aga miks lapsevanem neid õue ei vii, sellest ma aru ei saa. Äkki siis oleks vähem ka neid õhtuseid hüstraid, mida (ilmselt noorem) poiss kuuldavale laseb. Talle vist ei meeldi vannis v dushi all käimine, igatahes koos vee pahinaga tuleb alati ka tohhutu kisa ja peale seda veel nats uste paugutamist jne. See tegevus langeb tavaliselt meil imiklapse õhtuse unnesuigutamise ajale:))
Meil oli siin nüid pikk nädalivahe (täna nimelt tähistatasse 1848-49 a revolutsiooni aastapääva), ilmad on küll jahedad ja tuulised, a päike sirab ja me oleme ikka iga pääv lapsega õues mõned tiirud teind. Need poisid on aga 3 pääva järjest toas mölland, õue peal neid näha pole old. Ja ka siis, kui õues oli mõnus sulalumi ja meie imiklapsega lumememmesid ja ingleid jamaiteamida tegime, ka siis olid nad vaid kümne mintsa kaupa isa range pilgu all õue peal. Imelik. Mul on (võib-olla nahhiivne:) kujutluspilt, kuidas nende poiste vanusena on meie laps omikust õhtani õues. No ikkagi maaelu jne:)
Aga tänan küsimast - meie pika nädalivahe plaanid läksid selle nahka, et Z-le ööldi reedel, et hädaolukord ja tema peab pühabal VALVES olema... Ja nii veetsimegi ilusa pühabase pääva imiklapsega kaunis kaksinduses. Jalutasime, käisime poes, tegime sügavkülmast leitud viimastest murelitest kooki ja käisime teineteisele närvidele. Klaasike punast veini kulus eila õhtal miskit suvalist naistekat vaadates täitsa ära:)
Täna omikul, kui Z. tuli, oli mõnus kergendus ja terve ennelõuna lebotasin sisustusajakirju sirvides ja teed juues. Minu panus lõunasöögi juurde oli riisi keemapanemine, niet kokkamisest oli ka täna vaba pääv:) Järgmisel nädalal aint neli tööpääva ja nädala lõpupoole lubatasse juba 15 kraadi sooja! Juhhuuu!

10 kommentaari:

iti ütles ...

Jah patsifist, ei saa endale naabreid ei kuigi valida. ütle mis sa ütled. üürikorteris elades samamoodi kui mul aastane lõunaund magas, siis allkorrusel röökivat plaadimuusikat kinni ei pandud. Jooksin ka ukse taha, aga säänse kõva muusika peale ei kuuludd ei uksekella ega kopsimist, vajutasin linki- purjus noormees magas end viinauimast välja aga köögist tuli memmeke, kes laiutas käsi- et sõnaõigust tal pole.Mul oli viha kerkinud üle 40 kraadi :) lihtsalt sõimasin toda lõngust kes rösakil diivanil silmad poolkinni vedeles.
Pani veidi vaiksemaks kuni jälel meelest läks ja muusika põhja keerati.

Ühesõnaga korterielus sõltud naabrite iseloomust ja midagi pole teha. Röögi või ära röögi...tereta või ära tereta...saad rahu siis kui pääsed nende naabrite juurest.

Pea vastu. Pane või lapsele tropid kõrva magamise ajaks! Võijummal küll! ÕUDNE!

Kärt Künnapas ütles ...

Ma just tegin ka remonti ja minu teada pole meil trepikojas lapsi,keegi muidugi ei tulnud ukse taha ka riidlema.
Meil oli selleks päevasel ajal kolistamist rohkem,et hommikul ju ennem tööd ei hakka kolistama ja õhtul suurem enamus tahab rahu ja vaikust peale tööd.
Meil on 15 korteriga trepikoda niiet suurem tõenäosus õhtul peale tööd kolistada ja riielda saada on suurem kui päeval.

patsifist ütles ...

Nojah, ma saan iseenesest aru, et tegelikult on päävasel ajal võimalus kedagi remondiga häirida tunduvalt väiksem kui omikul ja õhtal. A muusjas, meil siin on ka selline nõudmine igast selliste tööde puhul, et teadetetahvlile tuleb sildike panna, kui plaanis häälekamaid töid teha - et millal, kui kaua jne. Et kui kellelegi see ei sobi, siis saab veel enne kokkuleppele jõuda. Seda meie uued noored naabrid ka muidugist ei teind...
Jah, Iti, ega ei olegi midagi teha - ootame vaid soojemaid ilmasid, et majaehitus saaks jätkuda ja õnnis kolimise pääv ükskord kätte jõuaks:))

Kärt Künnapas ütles ...

Meil pannakse ka kiri üles.Üldjuhul on meil lepitud kokku ka,et suuremad kolistustööd tehakse tööpäeval tööajal,sest siis on kõige vähem inimesi kodus.

maris ütles ...

kolige soome - siin pole õrna aimugi, kes kõrval elab. remonti tehakse kergelt suhistades, et jumalapärast kellegagi kokku saama ja rääkima ei peaks. rahu ja vaikus, mumifitseerumine, kui är surema peaks, sest ega keegi ju kuskil ei imesta, et kuhu see kolmanda korteri vanaema on jäänud. küll ta seitsme aasta pärast avastatakse, kui otsekorraldused ära lõppevad :D
aga ülbus, on, jah, vastik.

patsifist ütles ...

Heh, Maris, selle mumifitseerumisega meenus mulle miski stseen SATC-st, kus Miranda räägib oma üksiku naise hirmudest, et ta leitakse surnuna ja kass on tal pool nägu ära söönd:)))

keelek6rv ütles ...

just sellepärast oligi mul kinnisidee, et ma tahan kolida viimasele korrusele, et keegi peal ei trambiks ega ärritaks. meil on ka kõrvaltnaabrid suht vaiksed. vasakpoolne kutt aeg-ajalt pidutseb, aga mu suureks imestuseks ei ole ta mul veel kopsu nii üle maksa ajanud, et ütlema läheks. parempoolne üksik naine on nagu hiir, aint selle vahega, et ei krabista ka. ja alumine puberteedik on õnnest ilgemuusikaperioodist paranemas või kasutab enamasti kõrvaklappe. aga kõige suurem õnn on see, et ülevalt midagi ei kuule. mind on eluaeg ärritanud teiste trampimine ja müdistamine.

notsu ütles ...

Mul oli kunagi naaber, kes kuulas nii kõvasti muusikat, et ma õppisin läbi põranda "Seitsme valge kivist ingli" sõnad ära ja korterinaaber jälle sai paljajalu põrandal seistes massaaži, kui põrand vibreeris.
Kui ma elasin juba poole kohaga mujal ja asutasin ühel õhtul ära minema, palus korterinaaber, et ma möödaminnes naabritel vaiksemaks laseks panna. Lasin uksekella -ei mingit vastust. Läksin sisse, uks oli lahti, kuskil kedagi ei ole, kõige viimases toas magas naaber, pea laual, otse muusikamasina kõrval. Keerasin siis masinal lihtviisiliselt hääle maha, ta ei ärganudki.

patsifist ütles ...

Keelek6rv, a seal teie juures ikka annab ronida kõige ülemisele korrusele...:S Eriti kui imiklast oli vaja ka tassida, võehh:)

Notsu, Seitse Valget Kivist Inglit on küll selline mjuusik, mille peale ma ilmselt enesetapu sooritaks. Rahu Mati Nuude ingele...

maris ütles ...

issand, mis te tegite - nüüd on kogu ülejään õhtu meeles: "seeeeitseee vaaaalget kivist innnnglit, seitse tumma iii-luuu-dust...". ja eesti järgi hakkas ka nii igatsus, soome iskelmä pole ikka mitte midagi võrreldes eesti juubelite ja suviste suguvõsapidude ja kassetilt "eesti kuld" kuulamise kõrval :(