Külaelu

Ma pean ausalt ööldes tunnistama, et eks ma natuke ikka kardan seda meie kolimist. Me ju kolime täitsa maale ikka, külla noh. Ma pole kunagi nii külas eland. Üles kasvasin küll väikses kohas, a see oli nii Tallinna lähedal, et sellist ullu külatunnet ei ole olnd. Kinod-teatrid-loomaaed ja kofikud on ikka käejala juures olnd ja sellist Suure Linna tunnet pole Tallinn minus kunagi tekitand.
A nüüd suvel (loodetavasti:) kolime siis külakesse, kus elab alla 2000 elaniku. Pindalalt on külake iseenesest üsna suur, kuna ühtki kortermaja seal pole. Niet kõik see 2000 meest elab eramajades. Külakeses on lasteaed (see on ühe lähedalasuva väikelinna lasteaiafiliaal tegelt) ja põhikool, sõimerühmasid pole. Niet alates 2011 sügisest saab meie imiklaps alles lasteaeda. Eks me vaata seda asja.
Külakeses on kolm kirikut (isegi evangeelne kirik esindet), raffamaja, postkontor, mõned imelikud poeksed, pagaritöökoda (kus on väga head koogid muideks ja hinnad linnast tulnd inimesele väga sõbralised:), paar kõrtsi ja ongi vist enamvähemkõik.
Mis mind tulevasi naabreid kuulates alati muigama paneb, on see, et külas tuntasse inimesi ikka nende ameti järgi (a la veevärgi-Vello ja elektriku-Uuno:) Isegi meie enda tänaval on puusepa-Mati ja ehitaja-Pets. Viimane pidi praegast küll kuskil Iiri- v Inglismaal ehitama. Oleme Z-ga mõelnd, et uvitav, kas meist räägitakse kui ohvitserist ja eestlasest (viimane on küll erihea amet:))
Juba oleme me kuulnud, kelle kääst saab peale seatappu vorsti osta ja kes kevadel-suvel juurikaid müüb, kelle kääst talvekartul varuda ja kelle juurest mune tuua. Ja juba oleme andnud oma näpu ka kohalikule juustumeistrile. Kaks korda oleme tellind kodust suitsujuustu, mis lõhnab jumalikult ja maitseb veel jumalikumalt. Reedel tõimegi uue kera juustu ja ma olen täna terve pääva käind sealt pakse viilakaid lõikamas:) Lõpuks otsustasin, et õhtust ei söö, kuna niikuinii olen juba oma kaloriunniku kätte saand sest juustust.
Mis ma öölda tahan, on see, et osaliselt nigut kardan seda kolimist ja mõtlen, kuidas kino, muusjumid ja poed ei olegi enam käe-jala juures (then again, ma olen imiklapse olemasolu ajal kinos ka umbes 3 korda käind:) Samas on sel külaelul ka palju plusse ja osa neist plussidest on söödavad. Nagu see juust näiteks:) Lapse koha pealt arvan ma igal juhul, et tal on tervislikum oma kodutanumas ringi silgata, mitte juba algklassiealisena ostukeskustes akata jõlkuma. Samas ei ole mul nt kohaliku kooli kvaliteedist miskit aimu, seda asja peab veel uurima. Aega õnneks on veel:)

Maksuamet Vol2

Meil on miski love affair maksuametiga sel aastal. Nüüd sain kirja mina. Kirjas kirjutati, et meieni on jõudnud info, et hr SeejaSee on teile kui oma seaduslikule abikaasale kinkinud ühest maalapikesest pool. Palun saatke meile nüüd paber selle kohta, et hr SeejaSee ikka teie SEADUSLIK ABIKAASA on...:S
Asi siis selles, et kui meie krundiost reaalselt teoks sai, olin mina Eestis ja nii see maalapike Z. nimele sai. Nüüd sügisel, kui omal rahavarud otsa akkasid saama ja panka läksime lisa küsima, siis selgus, et nad on MEILE KAHELE nõus aint sel juhul laenu andma, kui krunt, mille peal MEIE KAHE maja ehitub, on ka MEIE KAHE nimel. Läksimegi siis notari juurde, maksime talle paari lehekülje teksti eest tohhutu summa ja sain endale pool krunti. Notar oli rõve vanamees... Kontor asus vanalinnas, mehikesel sadaneliteist klotserit sõrmes, aga ülikonnapüksitagument läikis nigut kiilasjää ja kunstmaterjalist püksirihma pealt koorus pealmine PVC kiht maha... ÖÄKK... See selleks.
Kõige kaunim moment aga selle maksuameti kirja juures on see, et meie abielusolekut tõestav dokustaat ei tohi olla vanem kui KOLM kuud. Eeee... A me oleme abielus old pea kolm AASTAT, et siis kuidas - sellise küsimusega pöördusin ma kirjas esitatud telefoninumbril vastand tädi poole. Tädi mühatas ja üts, et no lähte küsite sealt per.seisuametist, kus abiellusite, uue tõendi. Me abiellusime siit u 300 km ida pool, oma vanas kodulinnas... Elistasin sinna ka. Jah, väljastavad küll siukseid tõendeid, ISIKLIKULT peab kohale minema... Kas äkki ikka kuidagi ei saa posti teel seda asja aetud - küsisin mina nahhiivselt. A kes teie arvates kõik need postikulud ja riigilõivud siis kinni maksab?!? Mai akand talle rääkima, et vat MEIL EESTIS, meil on siuksed asjad nagu netipank jnejne. Ma lihtsalt ohkasin. Kui laps poleks magand, siis oleks ma ilmselt kõva äälega vandund.
Ahjaa. Pean selle meie abielus olemist tõendava papri esitama 8 päeva jooksul.

Kus olid Sina, kui...?

Reedelt saabus minuni selline meem, milles palutasse meenutada maailma/inimesi puudutanud tähtsündmusi/kurbsündmusi ja meenutada, kus olid/mida tegid sina neil päävadel.

Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale (4) inimesele. On soovitav neile, kellele meemi edasi annad, blogisse teatada.
Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.


Kirjuta, kus olid sina, kui...
***
1. ...esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?
Hee, see on kőige lihtsam vastus - mind ei olnud siis lihtsalt veel olemas. Isegi mitte mu ema ja isa polnd veel kohtund, olid umbes 16-17-aastased ja elasid kumbki oma elu.

***

2. ... John Lennon mõrvati 8.12.1980?
Arvan, et tatsasin kuskil Kosel ringi. Käisin juba kindlasti lasteaias ja kui ma parasjagu aige polnd, siis olin ilmselt seal. Ma kujutan ette, et paberist välja lõigatud lumehelbed olid juba rühmaaknaid kaunistamas - ikkagi nääriaeg ju lähenemas! Ilmselt ei teadnud ma siis veel biitlitest mitte midagi. Iljem, kui ma juba nats suurem olin, siis kontrollis küll isa aeg-ajalt, kas ma ikka kõikide biitlite nimesid tean. Teised olid tavaliselt meeles, aga Harrisoni nimi mõnikord ununes:)

***

3. ... Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?
Kuna plafatus ise toimus vist öösel, siis ilmselt magasin sügavat koolilapse und omas kodus. Pärval aga istusin usina kooliõpilasena Kose Keskkooli mõnes klassiruumis ja tõstsin kätt. Mäletan, et vanemad rääkisid plafatusest kodus küll ja suurte inimeste juttu kuulates kõigest aru ei saand. Iljem tulid igast jutud kiiritusvihmast ja mürgistest seentest, aga otseselt see siiski meie elu ei puudutand. Aastaid iljem selgus, et mu põhikooli-aegse klassijuhataja abikaasa oli Tšernobõli saadetud ja tal oli mõningaid terviseädasid ning tegelikult ei saand ta sest asjast kunagi vist üle.

***

4. ... toimus Balti kett 23.8.1989?
Mina olin sunnitud koju jääma, aga ema-isa sõitsid küll kuskile ketitama. Arvan, et meid jäeti vennaga kahekesi koju ja ma olin kindlasti veits solvund selle peale. Seda mäletan ka, et kui Tallinnas olid öölaulupeod, siis ema-isa istusid spontaanselt õhtul lihtsalt autosse ja kihutasid linna. Meie jäime jälle koju. Kuigi ma oleks KOHUTAVALT tahtnud ka kaasa minna. Kuna olin juba suur tüdruk, siis sain aru, kui pühalik ja oluline kõik see oli. Vähina on mul silmad eriti märja koha peal ja olen täiesti kindel, et ulgusin igast isamaalisi laule kuuldes ja ketti vaadates. Aastad 88-89 olid need, kus ma vist paaril korral ka oma isa nutmas nägin. Üks kord oli kindlasti Erika Salumäe olümpiavõit 88ndal ja laulva revolutsiooni ajal märkasin ka mõnel korral isa silmis imelikku läiget (ja seda siin praegu kirjutades on mul endal loomulikult silmis imelik läige:)

***

5. ... Estonia uppus 28.9.1994?
Käisin keskkoolis ja ema äratas mind selle jutuga, et Estonia on uppund. Terve omiku kuulasime pingsalt raadjot ja ka koolis olid klassidesse miskid krapid muretsetud, niet normaalne koolipäev see küll polnud. Kogu aeg kuulati uudiseid ja info muutus iga korraga. Ma ei mäleta, kas selsamal pääval või järgmisel - kui selgus suurem oli - tehti koolis ka leinaseisak... Ma ise olin umbes kuu aega tagasi naiskooriga sellesama Estoniaga just Rootsis käind ja nii tundus see uppumine kuidagi eriti spuuki.

***

6. ... printsess Diana suri 31.8.1997?
Vat minai mäleta, kus ma olin. Vbla olin juba Tartusse sõitnud, sest järgmisel pääval akkas ikkagi ju kool jälle. A vbla olin veel Tallinnas viimaseid minuteid suve nautimas, eitea. Kindlasti astusin ülikooli sammaste alt sisse palju enesekindlamalt kui ma seda sinnani olin teinud, kuna sel suvel veetsin esimese kuu oma praegusel kodumaal suveülikoolis ja läksin nigut julge unt lektori palge ette - vestlesin temaga küll vigases, ent siiski tema emakeeles ja see oli paganama hea tunne!

***

7. ... saabus aasta 2000?
Jälle ei mäleta, kus ma olin. Kui mul oleks mu pildialbumid siin, siis vbla oskaksin vastata. Aga niiviisi praegast ei tea, kus olin. Ilmselgelt olin koos oma tollase poiss-sõbraga, aga kus...? Eitea. Igatahes 2. v 3. jaanuaril sõitsin ära Soome, et veeta semester Jyväskylä Ülikoolis. See semester sai saatuslikuks selle poolest, et tutvusin seal oma (siinsete) tulevaste ülemustega, kes aastaid iljem vbla ka sellepärast mind lektoriks valisid, et olid muga varem kohtund ja teadsid enamvähem, mida oodata:))

***

8. ... toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?
Olin tööl. Patendiameti kauamärgiosakonnas. Jah, vat sellises kohas töötasin:) Mäletan, et meie osakonna ainuke meesisik tuli oma rahulikul sammul meie tuppa ja küsis, et mistoimub - tema olla BBC kodukalt lugend, et WTC kukkus kokku... Siis akkasime meie ka netis tuulama ja panime raadjo miskile normaalsemale kanalile. Ja ega siis enam töötegemisest midagi välja ei tuld, ainult üks raadjokuulamine käis. Ma täpselt ei mäleta, kas saime varem töölt ära, aga mulle tundus, et pool päeva istusime elukaaslasega kodus teleka ees ja vaatasime vaheldumisi BBCd ja CNNi. Õudne oli ja vastik ja hirmus.

***

9. ... Michael Jackson suri 25.6.2009?
Olime ilmselt imiklapsega kodus ja veetsime tavalist suvepääva: jalutasime, käisime poes, tegime süüa - nothing special. Kuna me tavaliselt pääval eriti telekat ei vaata, siis arvan, et uudise leidsin netist. Või elistas äkki abikaas omikul, et siuke asi juhtund... Ma pean tunnistama, et eriti sügavalt mind see sündmus ei puudutanud. M.J. pole mulle kunagi eriti meeldind, mis ei takista mind muidugi temast kui popikoonist mõtlemast. Ühesõnaga: R.I.P.

***

10. ... milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Suur külm Eestis, kuna see puudutab mind isiklikult - kas radiaatorid ja torud peavad emal ikka majas vastu või jääb ta taas veest ja soojast ilma. Olime kogu aeg Skype- ja telefoniühenduses. Päeval olid poole maja radiaatorid streikima akand ja õhtuks oli köögist ka vesi kadund. MASENDAV! Terve venna pere on notsukripis, niet nemad emale appi ei saand tõtata ja nii mu tädipoeg jälle sebis pool pääva seal ema juures. Sellistel puhkudel on see välismaal elamine üks paras pein - istud käed rüpes ja aidata kuidagi ei saa... Mitte, et ma oleks ise leeklambiga torusid läind soojendama, agaikkagi...
Õhtul käisime külas ühel Z. heal kolleegil, kes töötab pragu küll Saksamaal, aga oli kodus käimas. Seltskond oli mõnus, söök oli hea, imiklaps käitus viisakalt ja nägin, kuidas Z. nautis töö- ja majaehitusjuttu vana sõbraga. Kogu selle ehitustralli kõrvalt jääb seltskonnaeluks üsna vähe aega, seega on klaas või kaks kangemat heas seltskonnas Z.-le kindlasti mõnusaks vahelduseks. Rääkimata sellest, et ka mul oli põhjust pea ära kammida ning sain Beaga naistejuttu ajada:) Õhtul rääkisin veel Skypes pikalt sõbrannaga elust-olust ja läksin hilja magama.

***

Mhh, pean nüüd kohe mõtlema, kellele meemi edasi anda. Nt Keelek6rv, Mann, Anu ja Paranka - kui viitsite/tahate, siis tuustige ka oma minevikus natsa, päris lahe!

Kook

Eileõhtase retseptiotsingu tulemuseks oli Ämeerika koogi asemel oopis Hollandse appeltaart:)) Namis oli küll see päris apple pie retsept kah, a ollandlaste oma tundus sümpaatsem. Valmis sai, maitsnud veel pole. Hr Sünnipäävalaps pole ju veel kodus.
Postkastis oli täna SUUUUUUUR Maksuameti ümbrik ja adressaadiks imiklaps. Ümbrikus sisaldusid tuludeklaratsiooni blanketid, deklaka täitmise juhend ja kiri, milles ööldakse, et lp hr SeejaSee, Maksuametil on andmeid, et olete 2009. aastal saanud maksustatavat tulu, seega palun täitke need paprid nüid ilusti ära ja saatke meile tagasi. Et siis MIDA? WTF? Meie pea pooleteistaastane imiklaps on salaja tööl käind vahepeal vä???
Võehh, ma lähen kohe täpiliseks, kui ma kuulen sõna Maksuamet! Siinne deklaratsioonitäitmine on ka nigut tuumafüüsika ja inimesed palkavad selleks raamatupidamisfirmasid. Eks peame siis nüüd imiklapsele ka ühe raamatupidaja vaatama:))

Papa Freud, selgitage palun!

Lugesin eile õhtul vist viimasena Paranka postitust ja ilmselt sellest tulenevalt seiklesin öösel koos tema ja Kroonijuveeliga kuskil nende kandis ringi. Miski kultuurimaja vms oli koht vist, kohalikud taidlustrupid esinesid ja mina olin siis publiku hulgas. Vahepeal pidin käima kuskil lava taga miskeid korsette pingutamas neil (raffatantsijatel korsette pole minu teada, millega te tegelete, naesed??:)) ja põsepuna palgele panemas. Mingi juhendajatädi käis muudkui ringi ja innustas kõiki ikka rohkem pumatit huultele määrima ja julgemalt silmi meikima. Minu tagasioidlise arvamuse kohaselt olid kõik taidlustrupi naised khmm, kergelt ülemeigitud. A ju nad ise olid sellega harjund:)) Kui tantsuetteasted läbi said, siis esines Paranka veel miskis bändis, instrumendiks oli KONTRABASS... Ja lõpuks istusime kuskil laua taga ja olime jube väsind ning ootasime, et keegi meile järele tuleks, sest bassiga ei oleks saand jala akata minema. Lumi oli ka suur ja külm kah ju õues - pillile oleks see Paranka seletuste järgi olnd liig, mis liig:))

Et ikka tahass teada küll, kuidas inimese aju SELLISEID imevigureid oskab kokku keerata. Parankat pole ma IRL kunagi näind, a minu unenäos olid tal punakad sirged juuksed, veits khmm, ajast ja arust prilliraamid (kusjuures, miks ta peaks prille kandma...?) ja pruunides toonides riietus. Kroonijuveel oli oma plondid kiharad ka punakaks lasknud toonida ja seletus oli see, et esinejatel pidid kõigil sama tooni juuksed olema... Ütlen siinkohal, et see punakas toon eriti ei sobind:))

A muidu on meil siin suur tali (no mitte nii suur kui teil seal Eestis, a ajab asja ära:) ja omseks kokku lepitud kelgutamine tulevase naabripoisiga. Juhhuu!!!
Täna turul käies kohtusin taas kahe DT-ga ehk siis Didaktilise Tädikesega (võikuidasneidnimetatigi:). Üks ütles mulle, et pühahissandküllmaivõi - see laps ei nää ju midagi, müts teisel täitsa silma peal... Ja teine palus lapsel kombeka eest lahti teha ja mütsi vapsee peast ära võtta, sest muidu tal akkab palav. Seletuseks niipalju, et turg on sellises soojustuseta klaaspaviljongis, kus nii jahe, et müüjatelgi on sellised ilma sõrmeotsteta kindad käes ja paksud fliisid seljas... Mul endal pole seal selle 10 mintsa jooksul, mis me seal kord nädalas veedame, veel kordagi palav akand... A see selleks. Ea, et teised ikka teavad, kuidas õige...

Akkan nüüd netist miskit apple pie retsepti otsima, sest omme on Z. sünnipääv ja selline Ameerika õunapiruka tüüpi küpsetis on tal wish listil. Ma küll pakkusin välja igast kooke ja värke, mida ma juba olen teind ja mis ead-lihtsad, a temal just nüüd siuke tellimus vaja sisse anda. Kui kellelgi on miskit head pirukaretsepti, võite linkida, aega on umbes omme lõunani, siis akkan küpseteerima.

Kaubanduslik teadaanne vanainimestele ja kook

Jah, mulle KO-HU-TA-VALT meeldib, et mu kallis abikaas oskab hästi süüa teha ja naudin hia meelega (peaagu) kõike, mis tema käte alt köögis välja tuleb. AGA... See, milline köök pärast välja nääb, see on lihtsalt talumatu. Mai saa aru, kuidas tal õnnestub KÕIK olemasolevad potsikud mingi ködiga kokku teha ja neist siis valikuliselt paar tükki ära pesta, paar panna nõudpesumasinasse ja enamus jätta mööda köögi tasapindu vedelema... Pliiditagust seina ehivad paprikaselt punased kastmepritsmed ja kraanikausi allavool on täis värskelt keedetud klimbikesi... Võehh. No igatahes tänaõhtuse töötegemise asemel koristasin ma kööki. Ja tegin kooki. Koogitegu oli jah imelihtne. AGA... Mai ole siiski kindel, et sellest lõikamiskõlblik kook tuleb omseks. Seda kahel põhjusel. Esiteks tuli välja, et siinne kondenspiim on tunduvalt vedelam kui Eestis saadaolev eksemplar. Ja teiseks ei läinud mul vahukoor lihtsalt vahtu. Maitea. Eesti vahukoorest oleks ma nii pika mikserdamise peale juba või teind, aga siinne koor ei näidand miskit vahtumise märke. See pole muusjas esimene kord, kui koor vahtu ei lähe. Seepärast kasutavad siin nutikamad perenaised sellist pulbrikest, mida müüasse poes 'vahufiksaatori' nime all. Mulle on see alati ilgem keemja tundund, a vbla polegi see kõige halvem mõte.
Niet omme on siis näha, kas kooki saab lõigata ka või sööme niisama vormi seest lusikaga kreemi. Ega see ka paha pole:))
Ja siis veel. Ostsin endale eila saapad. Sellised, mille kohta mu ema ütleks, et no natuke oleks võind ikka kontsa ka olla vms:)) Lihtsalt lahtiseletatuna on tegemist Hüvasti Nooruste tänapäevastatud varjandiga. No vaadake ise. Agano hissand, kui taevalikult mugavad ja mõnusad nad on! Praeguste Eesti ilmadega oleks need seal kah asendamatud, niet soovitan soojalt! Eriti vanrkiga hanges müttajatele:)) Siuksed oleks mul ka pidand eelmisel talvel olema, kui tundide kaupa ringi kärutasin. Anoh, ega see ei tähenda, et sel aastal ma neile kasutust ei leia. Näiteks täna oleks ma nendega kindlasti kelgutama läind, kui imiklaps alles kosumisstaadiumis poleks. Jah, tänan küsimast, vist seljatasime selle rämeda koll-viiruse. A omme panen uued saapad jalga, kui lapse õue lund viin vaatama:)

Palju õnne meile...:S

Eino teisi lohutama olen küll kõva sõna, a endal ei tule siis ka sealjuures meelde üle õla sülitada...:S
Imiklaps nimelt näitas põhimõtselt kõiki kõhuviiruse sümptomeid, aint oksendamise jätsime seekord vahele, anoh - see võib ju veel tulla... Kaks viimast ööd on olnud ullumaja - mähkmevahetus, voodipesu vahetus, kraadimine, küünlad (mitte romantilise valguse tootmiseks nagu te isegi aru saate...), kõhuvalu jnejne. Nagu tellitult on Z-l täna tähtis kohtumine meeriklastega, kujutan ette, kui värske ta praegast seal välja nääb. Eile õhtul ei õnnestunud enam last kraadida, tai lasknud lihtsalt, niet viimane näit, mis kätte saime, oli 39,4. A ma kardan, et tegelt oli vist isegi kõrgem see palavik. Z käis ja tõi arsti juurest retsepti kangema palavikualandaja ankimiseks ja ega arst ei osand ka esialgu midagi muud öölda, kuiet vaatame paar pääva ja kui siis asi ei taandu läheb analüüside andmiseks.
Täna omikul ärkas imiklaps tavalisest veits iljem ja oli täitsa kabe. Palavikku vist pole, khmm-khmm - kakand kah pole siiamaani veel. Mis on vist hea märk. Aganoh enne ei julge õisata kui õhta kääs. Teate isegi.
Ja nagu tellitult on õues mõnus sulalumi, millest saaks memme teha ja omseks oli kokku lepitud kelgutamine uues kodukülas. See selleks. Peaasi, et terveks saaks see mees. Praegast magab. Ise magaks ka ea meelega. A panen vist oopis need öösel toodetud voodipesud masinasse...
Kena pääva teilegi!

Edit: palavikuvaba laps on magama pandud. Pääv on olnud paljutõotav, a eks näis, mis öö toob. Ohh...

Ja kääs ta ongi - 2010

Armsad (plogi)sõbrad!
Toogu uus aasta kõigile rõemu, õnne, seiklusi ja põnevust! Olgu kodud (need, mis juba valmis on:) täis kodusoojust, hiad muusikat ja mõnusaid söögiaroome ning lähedastega kõik kõige paremas korras!

Sõime eile punaveinilist krõbedat parti ja pehmet piparkooki. Südaööl sai lahti korgitud Moet Chandoni Brut Imperial Rose, mis maitses oikuihää. Lõhkusin ära ühe kahest väljavõetud kristallpokaalist, mis oli kunagi kuulunud Z. emale. Niet õnnelik aasta tulemas!
Imiklaps ärkas ka paugutamise peale üles, näitasime talle siis aknast, kuidas elu särab-keeb ja kobisime suuremate paukude lõppedes kolmekesi magama. Tasub ikka ülesmärkimist see meie uvitav elu, eksole - nigut vilmis:))