Taas stereos:)

Ma siis nüüd jälle kuulen. Kuigi natuke on veel harjumatu see stereohääl, sest üsna pikalt nautisin siiski ühest kõrvast tulevat müra:)
Esimese raksuga kirjutas kõrvaarst aint miskised tilgad, et need vaiku lahustaksid. Tema arvates oli seal vaigukorgi (väkk, aga nii ta seda nimetas:) taga näha põletikku, seega tolmuimejat kohe ei tahtnud kasutada. Käskis neljabal elistada, et siis kui miskit muutund pole, saab reedel veel tegutseda. Tilgutasin, mis ma tilgutasin - muutust ei tulnud ja seega läksin täna uuesti arsti juurde. Ja ta asus kohe tolmuimejaga asja kallale. Nats oli valus ka, seda ilmselt väikse põletiku tõttu, aga üldiselt oli pigem suur kergendus. Nüüd sain uued tilgad, need juba põletiku vastu. Aga ullu ei pidavat olema. Lennata ja sukelduda nädala jooksul ei tohi muidugist, aga saame akkama kuidagimoodi:)

Niet mul on kohe kuidagi hää ja kerge olla nüüd. Olen nii paranoiliseks muutund, et tegelikult ei luba ma endale sellist mõttepojukestki, et hää on olla, sest siis ju kohe toimub midagi, mis selle hää ära kustutab. Aga siiski - kodu on rahuldavas korras, omseks on söök olemas ja lapsed magavad. Niet lubasin endale klaasikese punast ja taramtaraa - lugesin u TUND AEGA raamatut! Jah, inimesed - minu praeguses elukorralduses leidub sellisele iagapäevasele/normaalsele/tavalisele tegevusele nagu lugemine, aega vaid ülimegaharva. Aga siis on see ka kvaliteetne ja mõnus lugemishetk. Kuna raamat, mis mul juba tükimat aega järge ootas, on paras paks purakas, siis pean ta tingimata enne ärasõitu läbi saama, sest kaasa ma teda ju ometigi ei võta.
Profimad pakkijad võiksidki siinkohal mulle soovitada, mida ma ÜHEKS AASTAKS võiksin kaasa võtta:)) See tundub nii absurdne - AASTA! Lastega on selles mõttes lihtne, et ega neile ju ette pole miskeid riidehunnikuid ostetud. Eks siis ostan, kui midagi jälle väikseks jääb ja vaja on. Teen ma seda siin või seal - vahet pole. Aga endaga on juba raskem. Et mida ja kui palju ja kas pidulikku ka või pigem siiski mitte ja kas miskit spordivarustust võtta (aerooblemisriided nt?) või pole mul alla-aastase kõrvalt siiski võimalust ennast liigutada. Jalanõude ja käekottide koha pealt hoian rõemsalt madalat profiili - siis saab Kaugel Maal neid juurde shopata:)
Praegu on Kaugel Maal kaks meile väga sobivat Ungari perekonda - ühes on 5-aastane poiss ja teises 1,5-aastane tütrik. Mõlemad pered kolivad paari nädala jooksul kodumaale tagasi ja moodustavad praegu (nagu üks pereema mulle meilis:) 3 hunnikut: 1) mis nad endaga kaasa viivad, 2) mis jäetasse meile ja 3) mis visatasse minema:))
J-le on juba kuulu järgi kõrvale pandud unnik mänguasju ja riideid, LP pärib aga pisikselt ungarlannalt turvatooli. Meile sobib.
Z. tegeleb hetkel interneti teel (ta ei ole veel selles osariigis, kuhu me jaanuarist kolime) meile elamise otsimisega. Ei ole lihtne. Elu oleks lihtsam, kui elaksime (sõjaväe:)baasis sees - kõik oleks käe-jala juures - lasteaed (kuhu J on juba järjekorda pandud), Z. kool ja muu eluks vajalik atribuutika. Aga baasisisesed majad pidid üsna kefas seisus olema. Baasist väljas elamine tähendaks aga kahekordset üüri ja igapäevaseid autosõite. Plussina aga saaks kena full sisustusega maja, kus oleks kõik alates voodiriietest kuni pesulõksudeni olemas, suure aia, aedniku ja koristaja (me like:) Samas - võib-olla ei pea me valikut ise tegema - baasis pidi majadest alati puudus olema. Baasis sees pidavat social life tihedam ja mõnusam olema. Need, kes linnas elavad, jäävat tihtilugu spontaansetest krillimistest ja mojito-joomistest kõrvale:) See info on siis saadud ungarlaste käest, kelle naabrid - sürprais-sürprais - olid loomulikult EESTLASED:)

Loodetavasti saame siiski enne jõule selgeks, kus me elama akkame. Oleks tore. Siis ootab ees järgmine takistusriba - autoost. Kumbki Ungari perekond meile oma autot müüa ei tahtnud, sest neil olla autodega igast jamasid olnd ja nad ei taha võtta riski, et me neid elu lõpuni seetõttu siuname (ühe pereisa sõnad:) Eks see üks loterii ole. Ja manuaalkastist võib seal pmtselt aint und näha, niet ma pean jälle õppima, kuidas vask jalg sõidu ajal taskusse panna:)

Avec-idele on Kaugel Maal ka tasuta inglise keele kursused. Tore, mõtsin mina, äkki ma mahuks ka kuhugi. Aga siis selgus, et need on ikka aint siukestele, kes enamvähem ööd ega mütsi ei tea inglishist. Mingit väga advanced leveli õpetust ei pidand olema kahjuks. Siinkohal meenub mulle, kuidas ma millaski ammu siinmaal suveülikoolis pidin olema emakeelsete ungarlastega ühes grupis, kuna mind ei osatud mujale panna:)) Emakeelsed ungarlased olid reeglina välismaal sündind, ungari keelt SUULISELT vabalt valdavad isendid, aga kirjutada nad praktselt ei osand oma emakeeles. Niet siis sain 2 nädalit kirjutuskursust:)

Sellised siis meie pere aktuaalsed teemad. Mõte käib ainult kaarega üle ookeani, et ikka kuidas ja mis ja kus ja kes saab olema. Uvitav saab kindlasti olema:)