Istun oma igapäävasel väljateenitud lapse lõunaune puhkepausil arvuti taga ja söön uut Kalevi sokulaadi, mil nimeks Desiree. Piimakofimaitseline piimasokulaad on see, kes veel ei tea. Vägavägaväga maitsev! Ahet kuidas ma siukest luksust endale lubada sain?? Ehhee:)))
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et otsustasin millaski novembris, kui advendikalendrid müügile ilmusid, et meie Imiklaps sel aastal siukest ikka ei saa endale. Pole vaja iga pääv mingit kahtlase kvaliteediga sokulaadi lapsele anda. A siis lugesin Manni juurest, et olemas miski Muumi-kalender, kus sees pole mitte sokulaadid, vaid igast Muumi-tegelased ja jundamid. Kirjutasin kiirelt Kroonijuveelile, et mingu aga nüid poodi ja ostku kaugel elavale veresugulaslapsele see kalender ja pangu posti. No Kroonijuveel lahke inime reageeris kiiresti ja nüid on Imiklapsel kalender, mul 4 (loe: NELI!) sokulaadi (noeaküll, ma annan jao pärast ka meesperele neist tükikesi) ja uus tumelilla sall (sobib mu pommuvärvi kinnastega imeästi!). Tanke söööööön!
Pakiteade tuli juba esmasbal, a postimaja meil suht kaugel (jala minemiseks) ja ilmad olid ka kolekollid. Kuni tänase omikuni, kui maas oli kaunis lumevaip ja taevast tuli vaibapaksendust muudkui aga juurde. Niet panin lapsele sel aastal esimest korda kombeka selga (eelmise aasta kombekas läheb veel nibin-nabin selga, kumme ei akand enam saabaste alt läbi tirima...), uued saapad jalga, korralikud vettpidavad kindad ja sooja mütsi ning akkasime määst üles ronima. Ilgelt kaua läksime, aga kohale me jõudsime ja suur oli minu üllatus, kui nägin, et pakk on siuke jurakas, et see mu kaasavõetud märssi ära ei mahugi:) Niet võtsin paki kaenlasse ja akkasime teiselt poolt määst alla tulema. Poolel teel kohtasime Kittit, kes ka oma emaga õueringi tegi ja lapsed hullasid ja püherdasid lumes nigut kevadised vasikad. Niet kokkuvõttes saime kaks kärbest ühe oobiga - poolteist tundi kvaliteetset õueaega ja paki pealekauba. Imiklapse sain tuppa ainult tänu pakile, sest uudishimu oli ikka nii suur, et võis selle nimel uksest sisse tulla küll:)
Ahjaa, jalutusretkel nägin ma ühe maja küljes uvitavat silti. Välisuksel oli suuuuuuur paberist kurekujutis (no see lind, eksole:) ja kurg oidis noka vehel teadet järgmise sõnumiga: EMMA, 19. nov. 2010 3320 g, 51 cm:)) Nunnu! No ma ise kurge küll uksele ei riputaks, aga nunnu ikkagi:))
Nonii, nüüd on sokulaade järgi jäänd umbes 3 ja pool. Lähen parem õhtaks pirukatainast tegema.
*vilistades ära
7 kommentaari:
Oi kui tore, et paki kätte saite! ilusat avamisrõõmu! ja jäta meestele ka natuke sokulaadi. Minu lemmik on see tume - desiree.
Nagu ma aru saan, siis Sinu kandis need kured aktiivselt ei toimeta linnapildis, aga näiteks Taanis on need ka hirmus levinud. Tõsi küll, strateegilisi andmeid nii avalikult ei lehvitata, aga kurg (või kaksikute puhul kureD) peavad raudselt olema:D
No ma pole seda tumedat sokulaadi veel maitst, ühe tafli võiks nädalivahe kultuuripäälinnatretile ju kaasa võtta iseenesest... Eilne piimasokulaaditaffel on lõpetatud, naabrinaine aitas nats kaasa kah õhtal...:)
Mae, meil jah siuke kurevärk levind pole, ma nägin säänst asja esimest korda:)
kuhu jõuluvana postkaardi saadab? või annab kure noka vahele?
No maitea, teil sealt külmast Soomest ju ammu kõik kured jalga last, eal juhul miski vares v tuvi vbla oleks nõus kaarti meile toimetama:)
Mul ju ka pole kaarti kusagile saata :-(
nii et kuda me selle aadressi teilt välja lüpsame? On alles looma- ja karjateaduslik vestlus meil.
Terv. terv.
Bubo Bubo
Postita kommentaar