Nonii, peale arstiga telefuuni teel konsulteerimist võtsin lapse siiski kaenlasse ja vedasin ta täna linna arsti juurde. Kuulas-vaatas-katsus, kopsud olid puhtad ja kurk ainult kergelt roosakas. Ütles, et praegu selline köhanohuviirus liikvel (ja tõesti, arsti ooteruumis köhis veel kolm last TÄPSELT samamoodi nigut meie Imiklaps!), läheb üle nädala või maks 10 päävaga. Küsis, mis protseduure me siiani oleme teind, noogutas eakskiitvalt ja ütles, et kõike seda peaks jätkama. Ütles, et kuna me oleme antibiootikumidest 2 aasta jooksul pääsenud, siis ta ei kirjutaks neid ka praegast välja. Selle peale noogutasin mina eakskiitvalt:) Arst palus veel järgmise nädali alguses helistada, et kuidas seis on, aga arvab, et nädalavahetuseks saame jonksu ehk.
Palavik oli täna öösel minimaalne, mingi 37,4 oli vist, kui laps vingerdama akkas ja ei lasknud rohkem kraadida ja mina talle öösel alandajat kah ei andnud, sest võrreldes eelmiste öödega, kui lapse kehal oleks võind muna praadida, oli ta täna lihtsalt veidi peast soe:)
Kuna mul on kalduvusi rongaemandusele, siis käisin aige lapsega ühtlasi ka linnas postimajas jõuluträni saatmas ja poes. Viimasel ajal oskab laps juba seda ostukäru nõuda, mille all on auto, kuhu ta ise sisse saab istuda. No otsisingi selle siis. Ja kui poest välja tulime - käru ikka kenaste täis pakitud, siis üüdis turvamees mulle järele, et ma pean selle käru sinnasamasse kassade juurde jätma, sellega VÄLJA EI TOHI MINNA!!! MISMÕTTES?!? Võtan lapse, seitse kotti, suure paki pesupulbrit ja veel suurema paki vetsupaprit selga ja lähen niiviisi autu juurde vä??? Nii küsisingi. Vanake kehitas õlgu. Ma rühkisin käru lükates edasi. Vanake üüdis jälle, et kas ma ikka kuulsin, mis ta ütles... No kuulsin jah, aga ma ei ole võimeline kogu seda kraami üksi käe otsas auto juurde vedama ju!!! Mul vererõhk tõusis sajaga ja vanake õõtsutas ennast minu juurde ja VÕTTIS OSTUKÄRUST KINNI, et ma edasi ei saaks minna!!! Apppiii, ma olin niiiii fakken ärritatud, et nõudsin kohe miskit ülemust ja üleüldse, mis te endast mõtlete ja oimaolinärgatäis...:S Siis onul sähvatas imeline idee - et tema ise võtab kõik kotid ja mina võtan lapse käe kõrvale ja viime niiviisi need asjad autusse! Nokassa kujutad ette! Ja nii läinudki - mul oli täna pärast vererõhulisi ameerikamägesid full service - onkel tassis kogu me kraami autusse! Ta ise siis samal ajal seletas, et neile on käsk siuke antud, et neid autudega kärusid välja ei tohi viia ja tema pigem aitab mul kotte tassida, kuiet peab pärast selle käru kinni maksma, kui see õuest ära varastatakse...:S No siis ma ikka jälle pidin ju mokaotsast aitäh ütlema, sest onu lahendas probleemi ju mulle soodsalt, ma poleks tõesti olnd füüsiliselt võmeline asju autosse vedama...
Oehh.
Omme oleks siis saatkonnas laste jõulupidu, aga ma kirjutasin Jõuluvanale, et Imiklaps kahjuks tulla ei saa. Mul on kohutavalt kahju. Peamiselt sellepärast, et see oleks sel aastal Imiklapse esimene ja ilmselt ka ainuke kohtumine olnd herr Jõuluvanaga. Jõuluvana kirjutas vastu, et jõulud pidada ka järgmisel aastal tulema, niet ärgu me väga kurvastagu:))
Me siis ei kurvasta:)
Ead tervist teile kõigile!
6 kommentaari:
hihii, ma ka kunagi kirjutasin oma blogis sellisest juhtumist, kus meil keelati selle autokäruga õueminek ära. täielik absurdsus mu meelest. ma ei saa aru, kes neid siis varastada tahab? õuemurul ju ei ralli sellisega eriti.
kena paranemise jätku teile!
Notõesti, kessekurask neid varastaks...:S Mai tahaks siis ka endale koju siukest kobakat, kui keegi peale maksaks, absurdum!
Siin veel point selles, et teised, tavalised kärud on üksteise küljes kinni ja neid saab lahti siis, kui mündi sisse paned. Neid autukärusid aga ei saa tavaliste külge panna ja ju siis mõni khmm, vähemusraffuse esindaja nt tõmbaks sellega minema kohe.
ega kodumailgi selle käruga õue ei lubata. ja noh - praeguseid lumeolusid arvestades ei lähe ka ise. Tegelikult oli turvahärra ju tubli - siin küll keegi appi ei tuleks. tore, et lapsuke terveneb. Oi ja veel - head peaaegu et nimepäeva!!!
Ma tänan peaaeguet nimepääva õnnesoovide eest!
Lund meil muidugi pole, st eile ei olnd, kui ma kärutasin, täna on mingi kirmetis. Läheks ea meelega lapsega õue, ano siukse tati ja köhaga pigem veel mitte...
Saatkonnapidu oli meeleolukas, nägi palju uusi inimesi, lapsed said kotitäie Kalevi komme, aga mitte ainult. Söögiks pakuti ahjukartulit kapsa ja sealihaga:))))
Uus suursaadik ei näi inimesi kartvat, teiesti vastupidiselt oma eelkäijale. Muu seas andis ta ka loa mudilastega laulmiseks-tantsimiseks saatkonnas koguneda.
Muusikat tegime ise, st mudilaste laulurühma lastevanematel on hääl juba lahti lauldud, nii et jõululaulud tulid muuseas.
Kahju, et jälle ei trehvanud!
Jahnoh, mul sõbranna andis ka veikse ülevaate juba peost ja menüüst:)
Ja saadikuga kohtusin ükskord varem, mulle meeldis tema lause, et 'mida rohkem lapsi, seda parem':) No ta ise eeskujuks kah ju:))
Meil Imiklaps köhib endiselt edasi, aga nüüd juba ilma palavikuta. Eile käisid külalised ja saime kah korralikku EESTI VERIVORSTI! Pohlamoos oli küll IKEAst, aga raskel ajal abiks seegi:)
Ilust jõuluaega teile!
Postita kommentaar