Lõpp paistab!

Pealkirja kirja pannud, tundus mulle see siiski veidi kiirustav, sest see, et me majja sisse kolime järgmisel nädalal, ei tähenda ju tegelt ehitamise, sodi, koristamise, puuri undamise ja mööbli- ning lambiotsingute lõppu... Ütleme siis nii, et korterielu lõpp paistab:))

Vannitoad on siiani ainsad VALMIS toad, pissil saab käia ja käsi pesta. Ja tolmust halle juukseid saab ka peeglist vaadata. Järjest rohkem akkab mulle tunduma, et värvide sassiminek (alumine vannar tuli rohelise-valgega, ülemine oranzhi-valgega, oleks pidand olema vastupidi:) oli üks mõnus apsakas. Kui nüüd teisibal sooja vett ka akkab kraanidest voolama, siis kolmap-neljap kolime. Teisel korrusel on tubades ka parkett maas, alumise korruse kaks tuba saavad omme-üleomme põrmandud. Köök on kohal, ilma massinateta. Mulle täitsa meeldib (tuletan teile meelde, et lõplikke köögijooniseid ja -plaane tegid Z. ja köögifirmamees kahekesi siis, kui meie Imiklapsega Eestis olime:), alumised kapid on tumedamad, kui ma ootasin, nendega alles arjun. Köögitehnika saabub esmasbal. Kraanikauss ja tehnika integreeritasse neljabal. Peale pikkapikka netis tuulamist, vaagimist, mõtlemist, poodides jõlkumist ja rahakotti vaatamist valisime pliidi ja ahju BOSCHi omad ja pesumasin on Electrolux. Pean ütlema, et ma olen nõudepesumasina kasutamisel alles nii neitsi (mul on nõudepesumasin old viimased poolteist aastat aint), et mul ei ole sellele massinale veel suuri nõudmisi. Loodan, et mul midagi kahesilmavahele ei jäänd nüüd. Külmkappi me esialgu uut ei osta, oiame pöialt, et see, mis siin korterinurgas on poolteist aastat seisnud, töötab veel. Kui ma oma kööki vaatan, siis ainuke irm on see, et asjad ei mahu ära ja tööpinda on vähe. A ise me otsustasime söögilaua köögipoolele panna ja elutuba veits avaramaks jätta, seega tuli L-kujulise köögi asemel köök aint ühte seina. Saffer on ka, niet ehk ikka mahume ära.
Oleme kodust juba päris palju asju majja ära vedand ja alumise korruse WC-vannarile ostsime ehituspoest möödaminnes ka ruloo ette, muidu poleks saand seal pissil käia:) St oleks kindlasti saand ja eks me algul käisime ka, a võimalus, et tänavalt mõni inimene potilkükkimist näeb, oleks päris suur:)
Üks suur valukoht on lambid. Selle lahendasime hetkel nii, et ostsime 14 (kuimaieksi) pirnipesa, mis ripuvad nüid laest ja seinast alla ja pirnid on sisse keeratud. Vannitubades on silmapaistmatud vee- ja aurukindlad valgustid olemas ning safrisse, garderoobi ja majapidamisruumi ostsime ka üsna suvalised lambid ära. A elutuppa tahaksin ma vbla miskit Eesti disaini, vaatasin nt Tarmo Luisu asju, a enne ostmist tahaks ikka näppida ja valgust ka näha. Samas - kui me sel suvel autoga Eestisse ei tule, siis pole mõtet ju keelt limpsata nende Luisu lampide peale... Siis peab lihtsalt pühendunumalt kohaliku valikuga tutvuma ja vbla ka IKEA poole kiikama.

Mööbliauto tuleb neljabal. Selleks päävaks peame siis kõik liigutatava mööbli kraamist tühjaks tegema. Praegusel hetkel ei ole ma kappidest veel eriti midagi ära pakkind. A kõik poolteist aastat kastides seisnud kraam on pmõtselt juba majas. Raamatud, osad nõud, tööpaprid, DVDd ja CDd ja Z. sodikastid (nende all pean ma silmas kaste, milles ta oiab igast jama alates tinasõduritest ja mängutankidest kuni vanade vene keele õpikute ja walkmanideni välja, brrrr..).
Tegelt polnd meil ju plaanis vanu kolediivaneid majja viiagi, mõtlesime, et paneme lehte kuulutuse, et ära anda...:) A kuna meile saabuvad juba reedel künalised, siis poleks neil ilma kolediivaniteta kuskil magada:)) Ja meil pole järgmisel nädalal enam aega sohvamaailma saladustesse siseneda, niet vanad tulevad kaasa. Ma loodan, et neist ei saa igavesi ajutisi asju...:S Ja esilagu puudub meil igasugune tavaline riidesäilitamismööbel - kummutid-kapid. No garderoobituba on, aga selles pole ka veel riiuleid-torusid jne. Niet akkame elama kastides. Õnneks veel eelmises kodulinnas ostetud lihtsad riidekapid on täitsa normaalsed ja tulevad meiega kaasa, niet neljabal saab asju vähemalt kuhugi riputada jälle.

Ja tööd on veel maja juures küll ja küll - trepp on viimistlemata, aknaraamid ja uksed vaja uuesti lihvida ja peitsida, aknalauad tellida ja paigaldada, kaitsekihiga katta ja peitsida katusealused liistud, lasta teha trepp välisukse ette (praegast saab majja kas mööda kõikuvat puusillakest või astudes ühe hea poolemeetrise sammu trepi kõige ülemisele, ainsale olemasolevale astmele:) jnejnejnejne. Sellest mai räägigi, et sügisel tuleb siis veel üks suur ja kole töö - väliseinade soojustus, krohv ja värv. Niet tegemist on paljupaljupalju. A see kõik saab ju nüüd oluliselt lihtsam olema, sest me ei pea enam linna ja külakese vahel edasitagasi sõitma ja igal õhtul hiljemalt 8ks tööd lõpetama, et väsind ja tüdind laps autosse panna ja kodu poole sõita. Niet ma usun, et stressi saab vähem olema, sest suurem jama on ju ikkagi seljataga:)
Ja teile, kes te siiapoole plaanite tulla: järgmiseks nädalivaheks lubab imelist 30kraadist suveilma, tulge juba!