Nädal tagasi pühabal tõusis J-l palavik, siis akkas köhima. Esmasbal läksime vaatamata kõigele jõuluolemisele sõprade juurde, laps oli ikka täitsa kutupiilu. Siis akkas köhima LP, mina aint köhatasin. Teisibal tõime lennujaamast endale põetaja. Teisiba õhtaks oli palavik LP-l, kolmabaks ka minul. Köhi(si)me nagu loomad. Elumegakeff on/oli olla. Kolmabal lasime arstil end üle vaadata - miski viiruslik kamm, kopsud kõigil (lasin lastearstil ka ennast üle kontrollida:) puhtad.
Kauge külaline keetis köha-armeele suppi, koristas ja käis poes. Minul olid suured süümekad, et inime tuleb kaugelt kohale ja näeb lennujaama, natuke päälinna ja meie külakest. A midagi teha polnd. Lõppeks oli meil eila mõnus jõuluõhtu - kodu oli enamvähem jõulukorras, hää söök oli laual ja kallid inimesed laua ääres. A Jõuluvana, va tohman, oli midagi totaalselt segamini ajand - osad kingid olid viidud kaugele maale issi juurde. J kohe naeris südamest, kuidas see vana ikka neid asju ei tea. Et me ju lähme alles mõne nädala pärast sinna. Anoh - õnneks tõi vana siia ka ikka ühtkomateist, niet ei pidand aint Skypes kinke vaatama:)
Täna 9-kuune LP on otsustand öösiti enam mitte magada. Pröökab, kiunub, vähkreb. Põhiliselt siiski pröökab. Arumaimõista. Ühtki ammast ikka veel lapsel suus pole, kas nüüd ehk? Peale kaht rahutut ööd panin eila patsiendile igemegeeli, ei miskit abi. Vaatame, mis täna saama akkab. Ega ta päeval kah teabmis eatujuline ei ole, ripuks mul aint püksi küljes ja vinguks. Eijole tore. Tuleks siis need ambad, oleks asjale vähemalt seletus olemas.
Igatahes oli mu unevõlg nii suureks paisund, et täna lennukast tagasi tulles läksime kõik kolmekesi suurde voodisse magama ja tegime priske 2 tundi päävaund. Ikka täitsa inimese tunne oli kohe.
Praeguseks köhime ja tatitstame endiselt, aga palavikku enam kellelgi pole, se on vast hea märk.
Niet selline jõul. Ehk vana-aastaõhtu saab teist masti.
Aga teile kõike ilust ja nautige veel omset mittemidagitegemise ja niisamaolemise pääva kallitega!
pühapäev, 25. detsember 2011
kolmapäev, 14. detsember 2011
Seniiliku seiklused, vol 2
Tänase pääva saak: tahtsin lapsele tagumendi peale köhapalsamit määrida (selline mõnus eukalüptine mass, mida muidu rindkerele peab määrima) - keerasin korgi juba maha kah, aga õnneks lõi haisu ninna ja sain õigel ajal pidama. Mai taha mõelda ka, mis tunne lapsuksel oleks olnd...:S
Meenuvad (vist) Manni seiklused tshilliste kätega ja üks mu enda tore kogemus, kui TÜ peahoones WCs käisin ja pahaaimamatult mentoolitatud taskurättidega seal toimetasin... WCpaberit ma seal majas kunagi ei näind (kas praegu on seal selline luksus, kes teab?), niet alati pidi endal väike taskurätipakike kaasas olema, mul sattus olema mõnusalt mentooline pakike:)))
Ja teine raksakas nüüd õhtul lapsi vannitades. Surusin pumppudelist kena sortsu seepi käele, et J-i seebitama akata ja viimasel hetkel mõistsin, et mul on kena unnik intiimpesugeeli peos ootamas... No tule taevas appi! Täitsa piinlik akkab enda pärast, et aju nii krussis on. Täpselt kuu veel ja siis lähen sanatoorjumisse!
Meenuvad (vist) Manni seiklused tshilliste kätega ja üks mu enda tore kogemus, kui TÜ peahoones WCs käisin ja pahaaimamatult mentoolitatud taskurättidega seal toimetasin... WCpaberit ma seal majas kunagi ei näind (kas praegu on seal selline luksus, kes teab?), niet alati pidi endal väike taskurätipakike kaasas olema, mul sattus olema mõnusalt mentooline pakike:)))
Ja teine raksakas nüüd õhtul lapsi vannitades. Surusin pumppudelist kena sortsu seepi käele, et J-i seebitama akata ja viimasel hetkel mõistsin, et mul on kena unnik intiimpesugeeli peos ootamas... No tule taevas appi! Täitsa piinlik akkab enda pärast, et aju nii krussis on. Täpselt kuu veel ja siis lähen sanatoorjumisse!
pühapäev, 11. detsember 2011
Kindermuna
Akkasime ennast õhtal küla 'peaväljakule' järjekordsele küünlasüütamisele sättima ja nagu enamus 3-4-5jne aastaste emasid, küsisin ka mina refrääniks enne kodust väljumist, et ega pissida pole vaja. J vastas, et ei ole häda. Ma küsisin, et kas KINDEL? Mille peale laps ütles KINDELMUNA! No ma siis naersin selle peale natuke, et vaat, kus assotisatsioonid. Kusjuures, mina pole lapsele kordagi seda va KINDERmuna ostnud, see on rohkem siuke, mida mingid külalised toovad või naabritädi annab.
Ja nüüd möödus terve õhtu meil nii, et ma pidin iga asja kohta küsima talt, et kas ikka KINDEL ja siis J. vastas, et KINDELMUNA ja siis me mõlemad naersime selle peale. Kas sa süüa tahad? Ei. Kindel? Kas vanni lähme? Jah. Kindel?
Oi, kui kopp mul lõpuks oli...:S
Kohe minevikuks saand nädal oli üsna tempokas. Oli asjaajamist, olid külalised ja käisime ka ise külas. Õhtuti kordame muudkui oma ainumast jõululuuletust, mis kuidagi pähe ei taha akata meie kolmesel:)
Noja siis tõi möödund nädal veel ühe suure muutuse. Nimelt ajab LP ennast nüüd igal pool tugede najal püsti! Minul enne siukest 8-kuust pole olnd! Diivan, tumbad, trepp, toolid, lillepostament, J-i mänguasjakastid, voodi jnejne - kõik on läbi proovitud. Ja otse loomulikult on korduvalt kukutud ja röögitud ja siis jälle ronitud...:S Lapse enda voodi on tema meelest atraktsioon, kus saab pulkade najal ennast püsti ajada (jumal tänatud, et naabrimees käis ja eelmisel nädalil võrevoodi põhja allapoole pani!) ja siis seal õõtsutada. Magamiseks ei ole voodi päris kindlasti mõeldud. Selle nädala jooksul olen kahel korral ärganud öösel selle peale, et laps seisab oma voodis püsti, ise jummalast unine ja vingub:) Niet niipaljukest mul seda rahu oligi, nüüd aint valva ja vahi ja aita ja tõsta ja toeta... Aaargh...:S Z. küsis veel enne äraminekut, et kas paneb trepile turvaväravad tagasi (mis me talvel sealt ära võtsime, sest J-l enam trepitamisega ei paistnud probleeme olevat) ja mina arvasin siis, et oh, laps ju siis alles 9-kuune, kui me juba lendu lähme, et pole vast vaja... Anoh, kannatab selle kuukese vast ära.
Lennubiljetid olemas. Sõidame 14ndamal jaanuaril. Oeh.
Ja nüüd möödus terve õhtu meil nii, et ma pidin iga asja kohta küsima talt, et kas ikka KINDEL ja siis J. vastas, et KINDELMUNA ja siis me mõlemad naersime selle peale. Kas sa süüa tahad? Ei. Kindel? Kas vanni lähme? Jah. Kindel?
Oi, kui kopp mul lõpuks oli...:S
Kohe minevikuks saand nädal oli üsna tempokas. Oli asjaajamist, olid külalised ja käisime ka ise külas. Õhtuti kordame muudkui oma ainumast jõululuuletust, mis kuidagi pähe ei taha akata meie kolmesel:)
Noja siis tõi möödund nädal veel ühe suure muutuse. Nimelt ajab LP ennast nüüd igal pool tugede najal püsti! Minul enne siukest 8-kuust pole olnd! Diivan, tumbad, trepp, toolid, lillepostament, J-i mänguasjakastid, voodi jnejne - kõik on läbi proovitud. Ja otse loomulikult on korduvalt kukutud ja röögitud ja siis jälle ronitud...:S Lapse enda voodi on tema meelest atraktsioon, kus saab pulkade najal ennast püsti ajada (jumal tänatud, et naabrimees käis ja eelmisel nädalil võrevoodi põhja allapoole pani!) ja siis seal õõtsutada. Magamiseks ei ole voodi päris kindlasti mõeldud. Selle nädala jooksul olen kahel korral ärganud öösel selle peale, et laps seisab oma voodis püsti, ise jummalast unine ja vingub:) Niet niipaljukest mul seda rahu oligi, nüüd aint valva ja vahi ja aita ja tõsta ja toeta... Aaargh...:S Z. küsis veel enne äraminekut, et kas paneb trepile turvaväravad tagasi (mis me talvel sealt ära võtsime, sest J-l enam trepitamisega ei paistnud probleeme olevat) ja mina arvasin siis, et oh, laps ju siis alles 9-kuune, kui me juba lendu lähme, et pole vast vaja... Anoh, kannatab selle kuukese vast ära.
Lennubiljetid olemas. Sõidame 14ndamal jaanuaril. Oeh.
esmaspäev, 5. detsember 2011
Muru peal käimine keelatud!
Meie tänavas on üks tühi krunt müügiks (kui kedagi uvitab, võin tel.nr-i saata:) ja krundile on välja pandud selline posti otsas silt, kuhu on kirjutatud MÜÜA ja telefoninummer. See on olnud seal umbes aegade algusest peale. A minu laps märkas seda täna millegipärast esimest korda. Ja ütles, et sinna on kirjutatud, et muru peal käia ei tohi! Nooojah. Miskit assotsiatsiooni mul ei tekkind, et kust siis selline inf. A täna õhtal (umbes sajaneljakümnekuuendat korda:) Palle raamatut lugedes sain aru, kust laps selle murulkäimise idee sai. Seal on just selline posti otsas silt, kuhu on kirjutatud, et murul käimine keelatud, aga Palle ei tee sellest asjagi, sest ta on ju üksi kogu maailmas!
Aga muidu tuleb omme Püha Nikolaus ja meie laps on juba täna kommide ja eeee, mitte just kõige kvaliteetsemast kakaomassist tehtud sokulaadijõuluvanadega üle külvatud. Mis siis veel omme saab...:S Ma akkan neid ommepealelõunaseid külalisi täitsa kartma niiviisi. Kell ongi pool11 saand, on aeg minna kaeraelbeküpsikuid tegema!
Aga muidu tuleb omme Püha Nikolaus ja meie laps on juba täna kommide ja eeee, mitte just kõige kvaliteetsemast kakaomassist tehtud sokulaadijõuluvanadega üle külvatud. Mis siis veel omme saab...:S Ma akkan neid ommepealelõunaseid külalisi täitsa kartma niiviisi. Kell ongi pool11 saand, on aeg minna kaeraelbeküpsikuid tegema!
reede, 2. detsember 2011
Taas stereos:)
Ma siis nüüd jälle kuulen. Kuigi natuke on veel harjumatu see stereohääl, sest üsna pikalt nautisin siiski ühest kõrvast tulevat müra:)
Esimese raksuga kirjutas kõrvaarst aint miskised tilgad, et need vaiku lahustaksid. Tema arvates oli seal vaigukorgi (väkk, aga nii ta seda nimetas:) taga näha põletikku, seega tolmuimejat kohe ei tahtnud kasutada. Käskis neljabal elistada, et siis kui miskit muutund pole, saab reedel veel tegutseda. Tilgutasin, mis ma tilgutasin - muutust ei tulnud ja seega läksin täna uuesti arsti juurde. Ja ta asus kohe tolmuimejaga asja kallale. Nats oli valus ka, seda ilmselt väikse põletiku tõttu, aga üldiselt oli pigem suur kergendus. Nüüd sain uued tilgad, need juba põletiku vastu. Aga ullu ei pidavat olema. Lennata ja sukelduda nädala jooksul ei tohi muidugist, aga saame akkama kuidagimoodi:)
Niet mul on kohe kuidagi hää ja kerge olla nüüd. Olen nii paranoiliseks muutund, et tegelikult ei luba ma endale sellist mõttepojukestki, et hää on olla, sest siis ju kohe toimub midagi, mis selle hää ära kustutab. Aga siiski - kodu on rahuldavas korras, omseks on söök olemas ja lapsed magavad. Niet lubasin endale klaasikese punast ja taramtaraa - lugesin u TUND AEGA raamatut! Jah, inimesed - minu praeguses elukorralduses leidub sellisele iagapäevasele/normaalsele/tavalisele tegevusele nagu lugemine, aega vaid ülimegaharva. Aga siis on see ka kvaliteetne ja mõnus lugemishetk. Kuna raamat, mis mul juba tükimat aega järge ootas, on paras paks purakas, siis pean ta tingimata enne ärasõitu läbi saama, sest kaasa ma teda ju ometigi ei võta.
Profimad pakkijad võiksidki siinkohal mulle soovitada, mida ma ÜHEKS AASTAKS võiksin kaasa võtta:)) See tundub nii absurdne - AASTA! Lastega on selles mõttes lihtne, et ega neile ju ette pole miskeid riidehunnikuid ostetud. Eks siis ostan, kui midagi jälle väikseks jääb ja vaja on. Teen ma seda siin või seal - vahet pole. Aga endaga on juba raskem. Et mida ja kui palju ja kas pidulikku ka või pigem siiski mitte ja kas miskit spordivarustust võtta (aerooblemisriided nt?) või pole mul alla-aastase kõrvalt siiski võimalust ennast liigutada. Jalanõude ja käekottide koha pealt hoian rõemsalt madalat profiili - siis saab Kaugel Maal neid juurde shopata:)
Praegu on Kaugel Maal kaks meile väga sobivat Ungari perekonda - ühes on 5-aastane poiss ja teises 1,5-aastane tütrik. Mõlemad pered kolivad paari nädala jooksul kodumaale tagasi ja moodustavad praegu (nagu üks pereema mulle meilis:) 3 hunnikut: 1) mis nad endaga kaasa viivad, 2) mis jäetasse meile ja 3) mis visatasse minema:))
J-le on juba kuulu järgi kõrvale pandud unnik mänguasju ja riideid, LP pärib aga pisikselt ungarlannalt turvatooli. Meile sobib.
Z. tegeleb hetkel interneti teel (ta ei ole veel selles osariigis, kuhu me jaanuarist kolime) meile elamise otsimisega. Ei ole lihtne. Elu oleks lihtsam, kui elaksime (sõjaväe:)baasis sees - kõik oleks käe-jala juures - lasteaed (kuhu J on juba järjekorda pandud), Z. kool ja muu eluks vajalik atribuutika. Aga baasisisesed majad pidid üsna kefas seisus olema. Baasist väljas elamine tähendaks aga kahekordset üüri ja igapäevaseid autosõite. Plussina aga saaks kena full sisustusega maja, kus oleks kõik alates voodiriietest kuni pesulõksudeni olemas, suure aia, aedniku ja koristaja (me like:) Samas - võib-olla ei pea me valikut ise tegema - baasis pidi majadest alati puudus olema. Baasis sees pidavat social life tihedam ja mõnusam olema. Need, kes linnas elavad, jäävat tihtilugu spontaansetest krillimistest ja mojito-joomistest kõrvale:) See info on siis saadud ungarlaste käest, kelle naabrid - sürprais-sürprais - olid loomulikult EESTLASED:)
Loodetavasti saame siiski enne jõule selgeks, kus me elama akkame. Oleks tore. Siis ootab ees järgmine takistusriba - autoost. Kumbki Ungari perekond meile oma autot müüa ei tahtnud, sest neil olla autodega igast jamasid olnd ja nad ei taha võtta riski, et me neid elu lõpuni seetõttu siuname (ühe pereisa sõnad:) Eks see üks loterii ole. Ja manuaalkastist võib seal pmtselt aint und näha, niet ma pean jälle õppima, kuidas vask jalg sõidu ajal taskusse panna:)
Avec-idele on Kaugel Maal ka tasuta inglise keele kursused. Tore, mõtsin mina, äkki ma mahuks ka kuhugi. Aga siis selgus, et need on ikka aint siukestele, kes enamvähem ööd ega mütsi ei tea inglishist. Mingit väga advanced leveli õpetust ei pidand olema kahjuks. Siinkohal meenub mulle, kuidas ma millaski ammu siinmaal suveülikoolis pidin olema emakeelsete ungarlastega ühes grupis, kuna mind ei osatud mujale panna:)) Emakeelsed ungarlased olid reeglina välismaal sündind, ungari keelt SUULISELT vabalt valdavad isendid, aga kirjutada nad praktselt ei osand oma emakeeles. Niet siis sain 2 nädalit kirjutuskursust:)
Sellised siis meie pere aktuaalsed teemad. Mõte käib ainult kaarega üle ookeani, et ikka kuidas ja mis ja kus ja kes saab olema. Uvitav saab kindlasti olema:)
Esimese raksuga kirjutas kõrvaarst aint miskised tilgad, et need vaiku lahustaksid. Tema arvates oli seal vaigukorgi (väkk, aga nii ta seda nimetas:) taga näha põletikku, seega tolmuimejat kohe ei tahtnud kasutada. Käskis neljabal elistada, et siis kui miskit muutund pole, saab reedel veel tegutseda. Tilgutasin, mis ma tilgutasin - muutust ei tulnud ja seega läksin täna uuesti arsti juurde. Ja ta asus kohe tolmuimejaga asja kallale. Nats oli valus ka, seda ilmselt väikse põletiku tõttu, aga üldiselt oli pigem suur kergendus. Nüüd sain uued tilgad, need juba põletiku vastu. Aga ullu ei pidavat olema. Lennata ja sukelduda nädala jooksul ei tohi muidugist, aga saame akkama kuidagimoodi:)
Niet mul on kohe kuidagi hää ja kerge olla nüüd. Olen nii paranoiliseks muutund, et tegelikult ei luba ma endale sellist mõttepojukestki, et hää on olla, sest siis ju kohe toimub midagi, mis selle hää ära kustutab. Aga siiski - kodu on rahuldavas korras, omseks on söök olemas ja lapsed magavad. Niet lubasin endale klaasikese punast ja taramtaraa - lugesin u TUND AEGA raamatut! Jah, inimesed - minu praeguses elukorralduses leidub sellisele iagapäevasele/normaalsele/tavalisele tegevusele nagu lugemine, aega vaid ülimegaharva. Aga siis on see ka kvaliteetne ja mõnus lugemishetk. Kuna raamat, mis mul juba tükimat aega järge ootas, on paras paks purakas, siis pean ta tingimata enne ärasõitu läbi saama, sest kaasa ma teda ju ometigi ei võta.
Profimad pakkijad võiksidki siinkohal mulle soovitada, mida ma ÜHEKS AASTAKS võiksin kaasa võtta:)) See tundub nii absurdne - AASTA! Lastega on selles mõttes lihtne, et ega neile ju ette pole miskeid riidehunnikuid ostetud. Eks siis ostan, kui midagi jälle väikseks jääb ja vaja on. Teen ma seda siin või seal - vahet pole. Aga endaga on juba raskem. Et mida ja kui palju ja kas pidulikku ka või pigem siiski mitte ja kas miskit spordivarustust võtta (aerooblemisriided nt?) või pole mul alla-aastase kõrvalt siiski võimalust ennast liigutada. Jalanõude ja käekottide koha pealt hoian rõemsalt madalat profiili - siis saab Kaugel Maal neid juurde shopata:)
Praegu on Kaugel Maal kaks meile väga sobivat Ungari perekonda - ühes on 5-aastane poiss ja teises 1,5-aastane tütrik. Mõlemad pered kolivad paari nädala jooksul kodumaale tagasi ja moodustavad praegu (nagu üks pereema mulle meilis:) 3 hunnikut: 1) mis nad endaga kaasa viivad, 2) mis jäetasse meile ja 3) mis visatasse minema:))
J-le on juba kuulu järgi kõrvale pandud unnik mänguasju ja riideid, LP pärib aga pisikselt ungarlannalt turvatooli. Meile sobib.
Z. tegeleb hetkel interneti teel (ta ei ole veel selles osariigis, kuhu me jaanuarist kolime) meile elamise otsimisega. Ei ole lihtne. Elu oleks lihtsam, kui elaksime (sõjaväe:)baasis sees - kõik oleks käe-jala juures - lasteaed (kuhu J on juba järjekorda pandud), Z. kool ja muu eluks vajalik atribuutika. Aga baasisisesed majad pidid üsna kefas seisus olema. Baasist väljas elamine tähendaks aga kahekordset üüri ja igapäevaseid autosõite. Plussina aga saaks kena full sisustusega maja, kus oleks kõik alates voodiriietest kuni pesulõksudeni olemas, suure aia, aedniku ja koristaja (me like:) Samas - võib-olla ei pea me valikut ise tegema - baasis pidi majadest alati puudus olema. Baasis sees pidavat social life tihedam ja mõnusam olema. Need, kes linnas elavad, jäävat tihtilugu spontaansetest krillimistest ja mojito-joomistest kõrvale:) See info on siis saadud ungarlaste käest, kelle naabrid - sürprais-sürprais - olid loomulikult EESTLASED:)
Loodetavasti saame siiski enne jõule selgeks, kus me elama akkame. Oleks tore. Siis ootab ees järgmine takistusriba - autoost. Kumbki Ungari perekond meile oma autot müüa ei tahtnud, sest neil olla autodega igast jamasid olnd ja nad ei taha võtta riski, et me neid elu lõpuni seetõttu siuname (ühe pereisa sõnad:) Eks see üks loterii ole. Ja manuaalkastist võib seal pmtselt aint und näha, niet ma pean jälle õppima, kuidas vask jalg sõidu ajal taskusse panna:)
Avec-idele on Kaugel Maal ka tasuta inglise keele kursused. Tore, mõtsin mina, äkki ma mahuks ka kuhugi. Aga siis selgus, et need on ikka aint siukestele, kes enamvähem ööd ega mütsi ei tea inglishist. Mingit väga advanced leveli õpetust ei pidand olema kahjuks. Siinkohal meenub mulle, kuidas ma millaski ammu siinmaal suveülikoolis pidin olema emakeelsete ungarlastega ühes grupis, kuna mind ei osatud mujale panna:)) Emakeelsed ungarlased olid reeglina välismaal sündind, ungari keelt SUULISELT vabalt valdavad isendid, aga kirjutada nad praktselt ei osand oma emakeeles. Niet siis sain 2 nädalit kirjutuskursust:)
Sellised siis meie pere aktuaalsed teemad. Mõte käib ainult kaarega üle ookeani, et ikka kuidas ja mis ja kus ja kes saab olema. Uvitav saab kindlasti olema:)
Tellimine:
Postitused (Atom)