SATC2

Mai tahtnudki tegelt midagi muud (tähtsat, jee rait:) öölda, kuiet tegime eile sõbrannaga maailma kõige ebasobivamat titemammapogrommi. Nimelt on tänane, ehk siis 27. mai kuulutatud meil siin Sex and the City teise muuvi esilinastusepäävaks. A üle riigi tehti kinudes sellist nalja, et näidati muuvit öösel algusega 00.01. Niet me käisime eile öösel siis kinupilti vaatamas. Esimene raske etapp oli südaööni üleval püsida, kuskil peale 11 oli totaalne nullpunkt, aga külm prantsuse siider, kange koff ja minu tehtud minipavlovad (mis nägid jubenunnud välja, unustasin kahjuks pilti teha) aitasid meil sellest üle saada, niet marssisime jahedas öös kinuplaasa poole ja avastasime imestusega, et öiseid Sex and the City fänne oli päris palju. Ühtlasi tundus meile, et me olime ühed vanemad kinokülastajad... Khmm-khmm:)
Niet ma olen ta siis nüid ära näind, selle teise osa. Einoh - täitsa vaadatav vilm oli - oli nalja, samastumistunnet ja andis nii mõnelgi õhku visatud teemal ka mõtlemis- ja jutuainet. A ikkagi meeldis mulle esimene osa rohkem - see oli vilm naistevahelisest sõprusest, sootruudusest. Teine osa oli teistele osadele tüüpiliselt nõrgem - nats venitatud, nats pingutatud ja noh - olgem ausad - osatäitjad olid jälle paar head aastat vanemaks jäänd. Mis on ju iseenesest täitsa loogiline:))
Janoh, sellest ma üldse ei räägigi, et selle muuvi kõige suurem viga oli dubleering kohalikku keelde... Niet kunagi tahaks ikka originaalkeelset varjanti kah näha.
Selle tulemusena olen ma täna terve pääva ringi käind nigut kõikide zombiede ema ja kohe lähen panengi pitsaama selga ja liitun meestega magamistoas.
Enne veel kilkan teie ees, et meil on majas juba vann ja dushinurk ja WCpotid paigaldatud, järgnevad kraanikausid ja radiaatorid. Siis veel nats elektriasjandust, siis parkett, köök ja siis juba kolimegi! Jehhuu!

Ving ja hala ja Eestijuttu kah

Kõik teie seal Eestis (ja Soomes ja kusiganes kohas, kus on soe ja päike paistab) - olge õnnelikud ja nautige, sest suvesoojus võib nigut niuhti kääst libiseda ja asenduda lõputu vihmasaju, tormituule ja veeuputusega. Meil siin läks nii. Neljandat pääva järjest sajab. Lõpmata. Tuul murrab puid ja põõsaid, peksab maha toored murelid ja kirsid ja sunnib vihma horisontaalselt otse meie väljaspoolt veel kaitsmata majja sadama... Värvijadmehed elistasid eile omikul, et üks sein on praktselt läbi vettind, kuna tuul on vihma kenasti seina sisse suunand ja akende alt on samuti hulk vett majja imbund. Seega jäävad värvimistööd esialgu lõpetamata, enne nad uuesti asja kallale ei saa asuda, kui sein uuesti läbi tuuldund ja kuivand. Aga terveks selleks nädalaks lubatasse samasugust vihma ja jahedust vürtsitatud väikeste purgaadega.
Imiklapsega pole me ka kolm pääva õue saand, laps on juba närviline ja kasutab oma vastomandatud verbaalseid oskusi, et veenda mind õue minema: Uue-uue! No kus me siis lähme 'uue', kui tuul meid kohe pikali lennutaks! Uudistes on üks ja ainus teema - üleujutused, inimeste evakueerimine ja ilmateade ning ikka veel postil olev 'vana' peaminister sai au kuulutada mõnedes piirkondades välja eriolukord. Vat see on suvi...:S
Positiivne on asja juures see, et Imiklapsele sandaalide ostmise võib edasi lükata ja ise ei pea ka akkama oma jalakesi suvekingades villi ajama. Võib rahumeeli kummariga edasi trallida:)

A ma tahtsin teile ju ka meie Eesti-reisust kirjutada.
No tore oli:) A see pole ilmselt teile uudiseks.
Seekord jäi kuidagi algusest peale niiviisi, et Imiklaps magas mu emaga ühes toas ja mina sain üle pooleteist aasta harrastada sellist luksust nagu õhtul voodis lugemine! Oh, see oli õnnis! Lisaks arvukatele naiste-, pere- ja sisustusajakirjadele lugesin läbi ka mõned raamatud: Minu sarjast Moldova ja Nepaali, Leelo Tungla Seltsimees lapse teise osa (Samet ja Saepuru vist oli pealkirjaks) ja paar soomekeelset krimkat, mis olid juba ammu ostetud, aga siiani niisama riiulis leband. Mai ütle, et see just väga intellektuaalne saak oleks, aga siiski - vähemalt ma LUGESIN! Nepaali raamatu ostsin tegelt aint sellepärast, et kirjutajaks on väga hia sõber. Osaliselt olen ma ju neid jutte ja seiklusi ju kuulnud, aga oimetuks tegi ka Kaia väga sorav ja lendlik kirjutamisoskus. Which reminds me - tegelt lugesin ma veel ühe raamatu läbi. Kaia käest kingiks saadud Leivaraamatu kah! Ja leiba tegime ka emaga esimest korda. Esimese korra kohta täitsa ästi tuli välja mu meelest. Aga TITETOIDUPURKI maskeeritud juuretise unustasin ma loomulikult maha:)) Õnneks on ema juba kaks korda leiba teind ja oiab mu juuretist ilusti elus, niet suvel toome ta siis ära sealt. Juuretise. Mitte ema:)
Selles osas oli Kaial muidugist täiesti õigus, et hirm leivategemise ees on reeglina suurem kui asi väärt on. Tegelt polnd seal ju miskit erilist ega rasket ega müstilist. Niet kui juuretise kunagi siia saan, kavatsen kindlasti akata leiba tegema.

Misveel. No sõpru/sugulasi nägin ja sõprade/sugulaste lapsi ja teatrit nägin ja sõin kamabatooni ja kasekest ja leivamaitselist kohukest, pelmeene ja ema tehtud kooke ja käisin Anni Arro Komeedis söömas (nomaitea, haip on ikka vägev, koht ise ju selline - harju keskmine oleks vast liiga karm, aganoh - mitte millegagi ei üllatand ka) ja puhkasin ka. Puhkasin söögitegemisest ja majapidamisest ja lasin ilma süümekateta Imiklapsel aega vanaema seltsis veeta. Lahe oli vaadata, kuidas Imiklaps ja venna poiss (kes on 4 kuud noorem) juba natuke koos mängida oskasid ja täiesti vabalt kommunikeerusid - armas! Kahju, et nad nii arva teineteist näävad, mina omal ajal praktselt kasvasin koos täditütardega.
Nagu alati, ei jõudnud ma ka sel korral kohtuda kõigiga, kellega oleks tahtnud ja käia igal pool, kus oleks tahtnud ja teha kõike, mida oleks tahtnud. Tahtmine on ju teadupärast taevaasi:)
Suvel on ehk nats rohkem aega. Või siis ka mitte. Kõik oleneb sellest, millal me suvel üldse Eestisse saame. Ja see omakorda oleneb sellest, kuidas majaehituse lõpufaas kulgeb. Loodetavasti selliseid vastikuid tagasilööke (no see vesi ja purgaaaa...) enam ei tule ja kõik kulgeb plaanipärses rütmis. Lootke koos meiega!

Ärevus:)

Hissand-hissand, maisaa ju nüid magama minna, sest vend ja ta naene läksid aiglasse mind jälle tädiks tegema. Hissand-hissand, mismanüid teen siis? Lugedai saa ju siukses seisundis, telekast on kahjuks missivalimised ja muu selline kahtlane kraam...
Oimaolen erutet.
Panin telefuuni laadima.
Misveel? Klaasike midagi kangemat?
Siuke tunne nigut ise sünnitaks:)

Edit: Pool tundi pääle südaööd sündiski üks pisike (võimisnüüd nii pisike, neljakilone purikas:) poiss, kellele ma püüan siit kaugelt ka ikka eaks tädiks olla. Sain poole öö ajal värskete vanembatega ka otseühenduse ja tormilistest sündmuste käigust täpsema ülevaate.
Oi, see kaugel elamine ajab sellistel puhkudel arja punaseks... Me saame värsket ilmakodanikku eal juhul suve lõpupoole alles plutitada:S Palju õnne meile sellegipoolest!

Suvi?!?

Omikul plastikputleid selleks ettenähtud kasti viies tundsin miskit magusat, tuttavat ja turvalist lõhna. Aju tegeles lõhna kaardistamisega ja esimesena meenusid pildid Klooga pioneerilaagrist, siis rand ja siis peasüüdlane ise - kibuvits! Õitseb nigut segane seal prügikastide juures, lihtsalt jumalik! Niet täitsa suvi ikka.

Ühtlasi olime ennelõunaselt mänguväljakutiirult tagasi tulles tunnistajaks kohalikule arusaamale töötegemisest: üleskaevatud ja niruksnäruks laamendatud tee asemel olevas augus oli 7 (loe: SEITSE!) meest ja ainult üks neist sukerdas miskit väikse labidaga taguda. Ülejäänd kuus vaatasid punnis kõhuga pealt, kuidas tööd peab tegema. Või õpetasid seda pusserdajat, see oleks igatahes marjaks ära kulund. Meie silmapiirile jõudmine tõi nende raskesse tööpääva veidi elevust - nooremad vilistasid mulle (olin, nagu alati, siivsalt teksade ja Tsärgiga emaks maskeerund:) ja vanemad plutitasid Imiklast. Isegi labidamees jättis hetkeks oma raske töö. Ilmselt pole nad kunagi kuulnd klassikalist lauset, et meil lobisemise eest palka ei maksta...

Raport

Otse loomulikult kirjutan ma teile meie Eesti-tretist kah, a kõigepealt pean õiskama, mis meil siin kõik vahepeal juhtund on:)

* majal on kõik seinad seestpoolt krofitud, sel nädalal akkab värvimine
* mõlemad vannitoad, köögi, safri ja majapidamisruumi põrmandud on plaaditud (seejuures ei akka ma teile rääkima sellest, et alumise ja ülemise korruse vannitoa plaadid läksid vahetusse ja alumise vannari plaatija sai Z seletustest nats teisiti aru kui oleks pidand. Selles mõttes oleks ilmselt ea olnd, kui plaatija oleks old miski üks kutt, mitte erinevad tüübid, kes sealt firmast parasjagu saadeti...)
* loodus lokkab, sirel (ja igast muu kahtlane kraam:) lõhnab ja mina aevastan pmtselt sellest hetkest peale kui lennujaamast välja astusin
* turul on põhiliseks kaubaartikliks igast taimed - tomatid-kurgid-lilled jne ning kohaliku tomati ja kurgi hind on läind palju sõbralikumaks
* õues möllavad mõnusad kevadised purgaad vaheldumisi päikesepaiste ja helge kevadilmaga
* ja last but not least - ma sain turult rabarbereid!!! Urraaa! Lähen nüüd kohe kisselli tegema!