Eelmisel nädalivahel oli meil kaks suursündmust kohe korraga. Esiteks sai siin üle pika aja EESTI TEATRIT näha (siinmail on see ikka väeegadema harv nähtus, isegi festivalidel) ja teiseks (mis on esimesega seotud:) olid meie mehed esimest korda niiumbes 24 tundi kahekesi.
Teater oli mu meelest sigahia. Ma ei usu, et see mulle lihtsalt nii tundus, kuna ma pole ammu kultuuri saand maitsta, ma arvan, et ikka päriselt oli hia. Ka teised saalisviibijad jagasid mu arvamust. Seega olen endiselt arvamusel, et Semper ja Ojasoo on kenjaalsed tüübid. Mõtlesin natsa ja ei tulnud meelde ühtki NOteatri asja, milles ma pettuma oleks pidand. Tulenevalt oma elukohast ei ole ma muidugi suuremat osa nende toodangust näindki, a ikkagi - ma kahtlustan, et tegemist on keenjustega:) Rääkides veel eelmisest laupäävast, siis kohalikul teatiruvilisel oli ilmselt üsna tüütu asja jälgida, kuna tõlge kohalikku keelde jooksis näitlejate peade kohal. Proovisin ka kohati jälgida, et kas tekst ja tõlge käivad ikka koos ja jube ebamugav oli. Anoh, pole minu asi, eksole:)) Mõnus oli ka pärast vastuvõtul näitlejatega lobiseda ja vahuveini juua. Ja siis sõbrannaga kella kaheni köögilaua taga maailma asju arutada, aga KÕIGE MÕNUSAM oli ühte jutti ilma tülikate vahepausideta pühaba omikul kella POOLE KÜMNENI magada!!! 15 kuud pole ma MITTE ÜHELGI ööl saanud niiviisi magada, et imiklaps mind oma murega ei tülitaks - küll on lutt suust välja kukkund, kaisujänku kuskil külje all või valutab miski ige või kõht või on vaja LIHTSALT kaissu ronida omikupoole ööd. Ja nüüd siis selline luksusomik! Sellise asjaga võib ära arjuda, ma ütlen:))
Kusjuures mehed said kodus loomulikult täiesti normaalselt akkama, pold neil äda midagist. Z. lasi mul enne minekut kirjutada imiklapse kasutusõpetuse, et mis kell mida peab tegema ja mida laps sööb ja mis õue vaja selga panna jnejne, a oleks ilmselt ka ilma selleta akkama saand, ega see imiklapsendus ju miski tuumafüüsika ka pole. Igatahes ma olin nende üle täitsa uhke:)
A enne teatrit tahtsime sõbrannaga jõulushopingut teha natsa jano ma pean ütlema, et ma apsull ei jõua enam poest poodi käia ja ASJA otsida. Higimull oli laubal ja jalg akkas nõrgaks jääma ja ühtlasi tundus mulle kogu aeg, et inimesed köhivad seakrippi mulle peale. Õnneks suutsime suht kiiresti oma ASJAD leida ja võisime esimesse ettejuhtuvasse kofikusse istuda, jalad välja sirutada ja maitsvat vedelikku akata manustama. Maitea, mis ma teeks, kui mul oleks vaja sajaviiekümnele inimesele kinke osta ja mõelda ja kombineerida jne. Võehh, ma ütlen:S
Muud uudist nigut eriti polegi. Kui siis see, et selleks aastaks on meie majaehitus kahjuks lukku pandud, sest külmaga ju ei krofita ega plaadita, niet märtsis-aprillis siis uuesti. 'Jõuluks uude koju' slogan tuleks nüüd vahetada 'jaaniks uude koju' slogani vastu, Ma SÜDAMEST loodan, et nii ka läheb ja võime oma koduaias üle lõkke üpata (kui selline kummaline tahtmine peaks tulema:)
Teater oli mu meelest sigahia. Ma ei usu, et see mulle lihtsalt nii tundus, kuna ma pole ammu kultuuri saand maitsta, ma arvan, et ikka päriselt oli hia. Ka teised saalisviibijad jagasid mu arvamust. Seega olen endiselt arvamusel, et Semper ja Ojasoo on kenjaalsed tüübid. Mõtlesin natsa ja ei tulnud meelde ühtki NOteatri asja, milles ma pettuma oleks pidand. Tulenevalt oma elukohast ei ole ma muidugi suuremat osa nende toodangust näindki, a ikkagi - ma kahtlustan, et tegemist on keenjustega:) Rääkides veel eelmisest laupäävast, siis kohalikul teatiruvilisel oli ilmselt üsna tüütu asja jälgida, kuna tõlge kohalikku keelde jooksis näitlejate peade kohal. Proovisin ka kohati jälgida, et kas tekst ja tõlge käivad ikka koos ja jube ebamugav oli. Anoh, pole minu asi, eksole:)) Mõnus oli ka pärast vastuvõtul näitlejatega lobiseda ja vahuveini juua. Ja siis sõbrannaga kella kaheni köögilaua taga maailma asju arutada, aga KÕIGE MÕNUSAM oli ühte jutti ilma tülikate vahepausideta pühaba omikul kella POOLE KÜMNENI magada!!! 15 kuud pole ma MITTE ÜHELGI ööl saanud niiviisi magada, et imiklaps mind oma murega ei tülitaks - küll on lutt suust välja kukkund, kaisujänku kuskil külje all või valutab miski ige või kõht või on vaja LIHTSALT kaissu ronida omikupoole ööd. Ja nüüd siis selline luksusomik! Sellise asjaga võib ära arjuda, ma ütlen:))
Kusjuures mehed said kodus loomulikult täiesti normaalselt akkama, pold neil äda midagist. Z. lasi mul enne minekut kirjutada imiklapse kasutusõpetuse, et mis kell mida peab tegema ja mida laps sööb ja mis õue vaja selga panna jnejne, a oleks ilmselt ka ilma selleta akkama saand, ega see imiklapsendus ju miski tuumafüüsika ka pole. Igatahes ma olin nende üle täitsa uhke:)
A enne teatrit tahtsime sõbrannaga jõulushopingut teha natsa jano ma pean ütlema, et ma apsull ei jõua enam poest poodi käia ja ASJA otsida. Higimull oli laubal ja jalg akkas nõrgaks jääma ja ühtlasi tundus mulle kogu aeg, et inimesed köhivad seakrippi mulle peale. Õnneks suutsime suht kiiresti oma ASJAD leida ja võisime esimesse ettejuhtuvasse kofikusse istuda, jalad välja sirutada ja maitsvat vedelikku akata manustama. Maitea, mis ma teeks, kui mul oleks vaja sajaviiekümnele inimesele kinke osta ja mõelda ja kombineerida jne. Võehh, ma ütlen:S
Muud uudist nigut eriti polegi. Kui siis see, et selleks aastaks on meie majaehitus kahjuks lukku pandud, sest külmaga ju ei krofita ega plaadita, niet märtsis-aprillis siis uuesti. 'Jõuluks uude koju' slogan tuleks nüüd vahetada 'jaaniks uude koju' slogani vastu, Ma SÜDAMEST loodan, et nii ka läheb ja võime oma koduaias üle lõkke üpata (kui selline kummaline tahtmine peaks tulema:)
6 kommentaari:
See õnnis tunne, kui keegi und ei sega...
Et nad meile ka teatrit ei saada.
Vaata aga vaata, ma olen leidnud veebiavarusest teisegi Ungaris elava eesti blogija...
Tahtsin ka NO99 vaatama minna, aga aeg jooksis kokku.
Kuskandis elad? Ja ega Sind vist hiljutisel Ungari eestlaste kokkusaamisel ei olnud...?
Terejah:) Ei olnud mind eestlaste kokkusaamisel, niet ilmselt pole me kohtund. Elan 60 km Budapestist teel Balatoni poole Kuningate Linnas:) Ja nagu ma Su blogist aru sain, siis teie Szentendres - armsamat linnakest annab otsida, teil on vedanud!
Hm, jah, selles armsas linnakeses olen ma 7 aastat (yhes peaaegu kaheaastaseks veninud pausiga, mil mul õnnestus Eestis last kasvatada) tööl käinud, aga elama kolisin hiljuti, nii et kuidas siin linnas elada on, ma veel päris täpselt ei tea.
Aga kui on plaanis Szentendresse patseerima tulla, siis anna teada! Võõrustan.
Ja eestlased pidavat ka kunagi pühade ajal taas kokku saama.
Parimat,
Tänud kutse eest:) Szentendre seostub mulle küll rohkem kevade ja suvega, talvel polegi seal kunagi käind...
Ma tean Gödöllös inimest kes eestis ülikoolihariduse omandanud ja eesti keelt rääkida mõistab :-)
Ikka sattub Ungarisse neid eestiga seotud inimesi :)
Postita kommentaar