Peedichipsid

Tegelt maiteagi, kudamoodi eesti keeli seda sõna peaks kirjutama: sipsid v krõpsud võiveelmidagikolmandat? No vatever, ega see polegi asja point. Point on oopis see, et käisime mõni aeg tagasi sõpradel külas ja eelroavaagnal viipasid kutsuvalt punapeediviilakad, mis olid ahjus ära chipsistatud. No praktselt kuivatatud, noh. Oikuikorradima hiad need olid! Sellised kergelt karamelliseerund balsamico maitsega, mõned veits nätsked, mõned krõmpsumad... Viisid keele mitte alla, vaid suisa tundmatutesse kõrgustesse:)

Selle maitseelamuse tagajärjel käisin terve eelmise nädala iga jummala pääv turul (no meil pole kaugele minna, turg siinsamas üle tee õnneks:) peeti otsimas. A midai ole, see on peet. Ma olen ennegi märgand, et peediga siinmail kefad lood on, a ikka lootsin, et ehk läheb õnneks. Ja minu järjekindlus kandis laubal vilja - sain 4 kena peedikest, mitte eriti suured, aga sipsistamiseks mu meelest just parajad:)

Lisaks oli turul ka viigimarjatädi (see on suht haruldane, et siinmaal viigimari valmis jõuab saada, aga seekord nii pikk ja soe sügis, et on õnneks läind), kelle käest tõin posu ilusaid pehmeid viigimarju ja tegin neist rukola, võis kuumutet pirniviilakate, seesamiseemnete ja sinihallitusjuustuga päris hia salati.

A rääkida tahtisn ikkagi neist peedichipsidest/sipsidest/krõpsudest. Elistasin sõbrale ja uurisin, et millega täpselt neid peete siis tuunitud oli ja selgus, et asi on kenjaalselt lihtne:

peet koorida ja õhukesteks viilakateks lõigata ja siis suu/käe/maitse järgi peale soola, pipart, suhkrut, oliiviõli, balsamicot ja punast veini. Kõik see tuli kenasti peediviilakatega kausis segada ning seejärel peaks peedid õhukese kihina ahjuplaadile viskama. Kes eriti usin on ja eriti head tulemust tahab saada (ning kellel ei ripu imiklaps parasjagu jalge küljes:), see võiks peedikesed suisa pannile LADUDA, et kõik ühtlaselt kuumust saaks. Ahi 150 kraadi juurde, esimesed 2 tundi maitsestuvad viilakad fooliumi all, viimase tunni-poolteist ilma fooliumita. Nats võiks neid vahepeal segada pannilabidaga ka. Magnifico!

Nüüd takkajärgi küll ütlen, et järgmisel korral panen suhkrut veits rohkem ja punaveini vähem, a kokkuvõtteks said ikka head snäksid küll. Kui Z. koju tuli pärast poolepäävast maja juures asjatamist läksid nii peediviilakad, salat kui ka vein nigut mutiauku.

Ainuke miinus kogu selle asja juures on see, et peedid lähevad ikka ullult kokku seal panni peal, nigut kukeseened, ausõna... Minu neljast peedist jäi vaid käputäis sipse, niet kui seltskond suurem on, siis peaks vast kahe plaadi peal peeti sipsistama.

Panen siia ka mitte eriti hästi õnnestund sipsipildi, anoh - on vähemalt umbkaudu näha, millega tegu:)