esmaspäev, 21. september 2009

Ood Rõõmule

Maja tagant rõdu alt on kaks korda tänase omiku jooksul üks onkel mööda käind ja vilistand Beethovenit. Kitarr on tal üle õla visatud, tinistab seda ja vilistab. Eino iseenesest ju täitsa vilistamiskohane pääv - päike paistab ja uus nädal algab jne. Aga kas just seda Euroopa Liidu tunnusmeeloodiat/hümni vilistada... Nomaitea. Maitse üle teadupärast ei vaielda:)
Igatahes on onkel saavutand selle, et mul nüid kummitab see korramuse ood.
Alle Menschen werden Brüder...
*ümisedes ära

2 kommentaari:

kroonijuveel ütles ...

Hissand! juba teine postitus jooksval nädalal! jätkake samas vaimus.

patsifist ütles ...

Nagu näha, on vaim peal:)