No ma siis aarasin kah lõpuks klaviatuuri. Klaviatuur on mul siuke sodine ja räpane natsa, aga tänase piduliku pääva puhul ma enne raputasin teda, nohet sodi välja kukuks ja viisakam kirjutada oleks. Selja ajasin kah kohe sirgu ja kui laua all oleks pedaalid, siis ma ilmselt tallaks neid kah, noet nigu vingema vungi sisse saaks võinii.
Alustuseks üks oiatus: see, et ma mõnikord inimeste vasta nats pahatahtline olen või neid kritiseerin või sülge pritsin, ei tähenda veel seda, et ma ise vassilissa imekaunis olen ja et mind on Einsteini ajuga õnnistatud (tema välimusega õnneks ka mitte:) Agano vaatamata sellele tean ma ikka maailma asjadest äärmiselt palju ja olen tohhutult indeligentne olevus. Ise kah imestan mõnikord!
Kui ma veel nats noorem olin, siis mu isa süüdistas mind kogu aeg liigses kritiseerimises ja riidles muga... Näiteks kui Marju Länikul oli Seitsme Vapra saates minu meelest liiga lühike seelik või ma kahtlesin kehka õpetaja vaimses tervises, siis ma ikka ütlesin kõva ja selge hjaalega, mis ma sest kõigest arvan. Isa siis käskis mul põhjendada, et MIKS ma nii ütlesin. Oskasinmajeepõhjendada...
Niet ärge oodake mult põhjendusi, pahatihti ma lihtsalt konstateerin fakti. Mulle õudsalt meeldib seda teha!
Aga ma kindlasti kirjutan ilusatest ja positiivsetest asjadest kah. Isegi praegast võin öölda, et õues on nii superilus sügispäike, et mai viitsiks tegelt üldse siin laua taga istuda ja oma ajusid tööga vaevata, sest sel sügisel olen ma aint ühe korra lehtedas sahistand... Varsti niikuinii juhtub midagi jäledat, nt lumi sajab maha ja sulab ära ja sajab maha ja sulab ära jne ja siis need riisumata lehed mädanevad ära ja ma võin akata järgmist sügist ootama. Niet võibolla ma siiski lähen pärastpoole suure ringiga läbi pargi koju ja sahistan natuke!
Alustuseks üks oiatus: see, et ma mõnikord inimeste vasta nats pahatahtline olen või neid kritiseerin või sülge pritsin, ei tähenda veel seda, et ma ise vassilissa imekaunis olen ja et mind on Einsteini ajuga õnnistatud (tema välimusega õnneks ka mitte:) Agano vaatamata sellele tean ma ikka maailma asjadest äärmiselt palju ja olen tohhutult indeligentne olevus. Ise kah imestan mõnikord!
Kui ma veel nats noorem olin, siis mu isa süüdistas mind kogu aeg liigses kritiseerimises ja riidles muga... Näiteks kui Marju Länikul oli Seitsme Vapra saates minu meelest liiga lühike seelik või ma kahtlesin kehka õpetaja vaimses tervises, siis ma ikka ütlesin kõva ja selge hjaalega, mis ma sest kõigest arvan. Isa siis käskis mul põhjendada, et MIKS ma nii ütlesin. Oskasinmajeepõhjendada...
Niet ärge oodake mult põhjendusi, pahatihti ma lihtsalt konstateerin fakti. Mulle õudsalt meeldib seda teha!
Aga ma kindlasti kirjutan ilusatest ja positiivsetest asjadest kah. Isegi praegast võin öölda, et õues on nii superilus sügispäike, et mai viitsiks tegelt üldse siin laua taga istuda ja oma ajusid tööga vaevata, sest sel sügisel olen ma aint ühe korra lehtedas sahistand... Varsti niikuinii juhtub midagi jäledat, nt lumi sajab maha ja sulab ära ja sajab maha ja sulab ära jne ja siis need riisumata lehed mädanevad ära ja ma võin akata järgmist sügist ootama. Niet võibolla ma siiski lähen pärastpoole suure ringiga läbi pargi koju ja sahistan natuke!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar