Takistavad ikka küll. Need vallid ja kraav...

Ma juba millaskis õiskasin, et mul on sel aastal jubileum - augustis saab 10 aastat Ungaris oldud. No tegelt küll 9, kui Meerika välja arvata ja siis need suts-js-suts Eestis sünnitamaskäimised ka ju veel:)) Anoh - kirjade järgi ikkagi 10, eksole:) Ja selle kümne aasta jooksul mina siukest talve näind pole nigut meil seekord oli - ikka hanged ja lumerookimine jne. Ja sellist 15. märtsi raffuspüha nigut omne, ma ka veel näind pole - maja ja aed on lumevaalude vahele ära uppund, väljas on siuke purgaa, et terrassiuks teeb ikka juba väga koledaid hjaali. Terve ülakorrus nagiseb ja kägiseb. Ja lugupeetud abikaas ei saanud 14 kilomeetri kauguselt linnast koju!!! Magab kontoris... Istus mingi 3,5 tundi kuskil autojorus ja siis keeras otsa ringi, sest kiirabid ja veokid olid meie küla kaks sissekäiku ära ummistand ja lund muudkui sadas ja sadas (ja sajab ka pragast edasi). Õnneks ta käis enne söögishoppingul, niet süüa oli, isegi õlut oli ostnud. Kofi saab töö juures omme omikul teha ja siis vaatab, mis edasi saab. Mina pakun välja, et enne lõunat-pealelõunat ta ikkagi koju ei saa, sest riiklik püha on ja lind ka ei lenda. Niet meie küla on endiselt kinni, ma pakun välja... Kirsiks tordil on lapsuke, kes eile lasteaiast 39-kuumase palavikuga koju saadeti ja kes alates sellest hetkest oma elu põhjusmõtselt horisontaalis on veetnud. Kõige MADALAM temperatuur, mis ma kahe päeva jooksul olen mõõtnud, on 37,8, muidu ikka üle 38 ja pool tundi tagasi suisa 39,6... Alandan. Laps magab, nuuksub ja ohib kogu aeg. Niiske lapp laubal talle väga meeldib, muid meetmeid eriti kasutusele ei lase võtta...:S Niet meie taktimõõt on ilmselt siis siuke, et 3 nädalit aias ja siis 2 kodus, nüid oli jälle 3 aias, eks näis, kaua kodus. Kui ka pisem selle viiruse üles korjab (ja ta KORJAB!), siis ilmselt enne lihavõtet enam aeda ei lähe. Täna oleks olnd pidulik riietus ja revolutsjooniaastapääva tähistamine ja järgmisel nädalil on kultuurimajas kevadpidu, kus laps pidi luuletust lugema. Laval ja puha! Ise mõtlen, et kui ta kolmabaks enamvähem on, siis peole lähme, a aeda ei lähe. Mitte midagi muud pole, aint palavik. Ei nohu, köha, kurk ei valuta, mitte midagi peale kohutava nõrkuse. Oooeh... Meie tänava otsas elav Gabor elistas ja küsis, et kas ma võtan ta nüüd meheks...:) Selgituseks nii palju, et ka tema on üksikvanem, naene kodo ei saand. Olid samuti ühe kolleegiga tunde ja tunde kuskil autojorus istund ja nüüd kükitavad nende linnakorteris, kust detsembris kolm tudengipoissi välja kolis. Ei pidand kift korter olema. Aga mingist nonstop ööpoest olid sipsi ja veini ostnud, palju kaks naist ikka õhtusöögiks vajavad, eksole:)) Eelmisel nädalivahel oli T-särgi ilm, inimesed pügasid hekki ja istutasid roose...:S Avasime isegi valge veini hooaja ühel ilusal pealelõunal ja nüid siis siuke pauk. Ega meil ka eriti süüa pole lastega. Saialist pole mingisugust, õnneks ühe portsu jagu vist pudrumaterjali on veel:)) Ühtki muud juurikat peale kardulase pole, niet eriti tervislik me omne lõunasöök ilmselt olema ei saa, a küll ma midagist välja mõtlen. Elame üle. Järgmiseks nädaliks lubatasse jälle 10 kraadi sooja, siis saab meie tänavas ilmselt taas paadiga sõita. Aaaarrrghhh...:S