Kodus on hää!

Kõigepealt see: too restoran on väga lähedal ühele kenale shoplemisrajoonile, mille ametlik nimi on vist Country Club Plaza, a raffasuus nimetatakse seda lihtsalt Plaza'ks või Spanish Plaza'ks. Been there. Väga spuuki. Noja teiseks siis see: sõjaväebaas, kus me eelmise aasta veetsime, on juba suletud. Torm, tuul ja kamaluga lund pole veel kohale jõudnudki, aga omme ei pidavat olema ei kooli-lasteada-egaüldsemittemidagi. Ilmaennustajad ütlevad, et kogu USA-t hõlmavast lumetormist saavad parimad palad just Kansas ja Missouri, brrr. Loodetavasti pole asi nii ull ja meie mahajäänd sõbrad saavad lihtsalt paar puhkepääva pere seltsis:)) Meie seisud on sellised, et suurem laps käib alates esmasbast taas aias, kus on lapsi äärmiselt väheks jäänd. Pisilane aga köhatab nüüd jõudsamini kui enne, niet palju õnne meile taas! Palavikku pole, niet omikuti viime Suure Venna autoga kiirelt aeda ja rallime siis ise koju tagasi, et kogu päev mõnusalt siseruumides veeta ja teineteise närve süüa. Siis peale päävaund rallime jälle aeda, et J. koju tuua ja siis on närvisöömist juba vähem, kuna lapsuksed ikka nats mängivad kahekesi ja siis varsti tulebki juba AbiGaasa (see on Z. enda varjant abikaasast:) ka koju. Eile tegi naabrinaine mulle juba märkuse, et niiviisi jäävadki mu lapsed kohe jälle haigeks, sest värsket õhku nad ju üldse ei saa, kui me muudkui autoga sõidame...:S Nojah. Üleüldse tundub, et suhted vahetute naabritega pole änam need. Ma isegi ei oska täpselt kirjeldada, mis mind konkreetselt häirib või kust see king täpselt pigistab. Aga üks asi on kindel - ükskõik kummaga rääkides, kas MeesNaabriga või NaisNaabriga - miski kibestumus või pahurlus on justkui kogu aeg neil tagataskust võtta. Z. arvas, et võib-olla on tegemist praegu Ungaris valitseva üldise meelsusega, aga ma ei taha sellega ästi nõustuda...:S Aga see on üks eraldi pikem teema. Praegast on mul UNI. Ma tahaks kevadet ja sooja ilma ja vähem riideid jnejnejne... Olen vist kah kibestund...:S