pühapäev, 3. veebruar 2013

Lasteaiast, täisterajahust ja plaanidest...

Nonii, lapsuksel 3 nädalat lasteaeda selja taga ja omme ta siis ei lähe - neljabal-reedel akkas nohuks kiskuma, a kuna oli mõmmiteemaline nädal, mis tipnes reedel avatud uste pääva ja lapsevanematele esinemisega, siis viisin lapse ikka aeda. Noja eilsest saadik siis köhib. Nigut obene, ikka palju ja mõnuga. Palavikku pole, aga aeda ma siukest last ei saada loomulikult. Väiksemaga lapime oma vaktsiinimajandust, niet eelmisel nädalal sai kaks surakat, palavikku ei tulnd, heipparalla. Palavik tuli oopis 8 pääva peale vaktsineerimist ja uurisin siis nats elu - ennäe - selle vaktsiini puhul võibki palavik alles 8-10 pääva pärast surakat tulla... Lisandus ka kerge kõhulahtisus ja kapaga paha tuju, kiunu ja vingu. Selle tulemusena lendasid reedesed-laubased plaanid kõik vasta taevast. Reedeks oli plaanitud naestega kinumaja ja Belgia õlletoa külastus ja laubal pidi issi suurema lapsega RONGIGA Budapesti Tropicariumisse minema. No ei läind keegi kuhugi. Eks teeme uued plaanid, kui kõigil kepsud jälle all. A lasteaia-teemal tahaks nats pikemalt veel peatuda. Kuna pärismaalaste põhiseadus näeb ette tasuta alghariduse, siis peale söögiraha (omavalitsuse) lasteaias midagi maksma ei pea, mingit kohatasu kui sellist pole. St siis et RAHA ei pea maksma, see-eest tuleb igal kuul viia, tähelepanu: üks hambapasta, üks suur pakk (sada tükki vist seal sees) taskurätte ja üks vedelseebi täitepakend (200-250 ml ringis on need vist). WC-paberit oli ka varem pidand viima, a nüüd on kuskilt sellele finantseering leitud. Mitte, et ma sellest hambapastatuubist või seebist vaesemaks jääks, aga ma olen siiski enam kui kindel, et sellise seebikogusega võiks mu laps naha kätelt maha pesta ja 2 korda päävas ambaid pestes läheb meil kodus 2-3 kuu peale üks tuub pastat, kuna ma panen seda talle harjale nii vähe, sest ta SÖÖB selle lihtsalt ära:)) Ühesõnaga - kogused tunduvad kuidagi eee, kahtlased mulle. Pakun välja, et neid seebiviijaid on vähem kui lapsi nimekirjas, seega maksame me ilmselt ka paralleeltänava paljulapselise pere laste kätepesud kinni. See selleks. Lisaks tuleb viia kõik meisterdamiseks-voltimiseks-voolimiseks vajalik - pliiatsid, käärid, paberid, plastiliin jnejne. Minu meelest oleks muidugi lihtsam, kui me kõik maksaks mingisse loomingufondi teatud summa ja aed ise paberid-pliiatsid hangiks, agajah - see jälle selleks...:) Igal teisibal tuleb viia üks juurikas, igal reedel üks puuvili. Neil päevadel on need siis snäkiks. Esimesel nädalal, kui me oma porgandi teiste juurikate juurde lisasime, otsustasin, et järgmisel nädalil viin ikka 2-3 porgandit, muidu saaks iga laps vist ühe kettakese, sest viijaid tundus juurikakoguse järgi otsustades taas olevat oluliselt vähem kui lapsi rühmas. Puuviljadega on olukord parem olnd õnneks. Ahjaa, viima pidi ka oma padja ja padjapüüri, mida siis iga 2 nädali takka vahetama peab. Ühesõnaga, kogu aeg peab midagi viima. Lisaks on kevadel-sügisel suured talgud, kus hää meelega nähakse lapsevanemaid koristamas-riisumas-kraamimas-värvimas... Mina olen jällegi nii mugav inime, et mul oleks tunduvalt lihtsam maksta iga kuu miski summa, et selle eest siis aed kõik vajaliku hangiks ja majale ka haldaja leiaks. Aga ma olen teadupärast meie külas valge vares, niet mul võib igast arvamusi olla ja mõtteid - ma olen enivei imelik välismaalane (täpsemalt lätlane, nagu korstnapühkija naabritele oli öelnd:) A muidu paistab lapsele aias meeldivat, mingit sinnajäämisprobleemi pole tekkind, mõned omikused vingumised, aga needki saab enamasti üsna lihtsalt välja juuritud. Iga nädalaga paisub lapsukse sõnavara nigut ilmatusuur õhupall, kuuleme tema suust selliseid sõnu ja lausekonstruktsioone, mida me kodus ise ei kasutagi. Ka ühe khmm-khmm koleda sõna on laps aiast kaasa haarand, aga saime selle asja ka vist omavahel selgeks räägitud. Siinkohal mitte valesti aru saada, ka meie peres tuleb ropendamist ette, minu meelest loomulikult liigagi tihti, aga senini on mu 'watch-your-language' palved jäänd hüüdja hääleks kõrbes. See konkreetne sõna on aga just selline, mida Z. ei kasuta, niet tundsime sissetungija ära:) Eraldi teema on lasteaias pakutavad söögid, need on enamasti sellised, mida meie laps senini näind pole, aga pidavat ikka iga pääv midagist sööma. Et kui on kanamaks sibulaga ja kõrvale riis, siis selle viimase sööb ära ja kui on surnukskeedetud ja jahuga tuunitud juurikad kotletiga, siis läheb kaubaks aint kotlet. Küll ta ära arjub, koolisöök on ilmselt samasugune, niet lõpmatuseni pirtsutada ei saa:)) Niet kokkuvõtliselt võiks öölda, et ullu pole midagist ja aigus tuli ja ALLES peale 3 nädalat aiaskäimist. Not bad. Jaet pealkirjale truu olla, siis kuulutan siin lõpus, et olen kahel-kolmel korral nüid täisterajahuga küpsetand-kokand, täna tegin esimest korda pärmitainast ka sellega ja täitsa kabedad on siiani kõik produktid saand. Täisterajahuga asendan valge jahu ühe osa tavaliselt, niet naaaaatukene on ehk tänased lihapirukad tervislisemad kui eelmised:)

2 kommentaari:

Red Whortleberry ütles ...

Tere ja teretulemast tagasi, lase hilinenult öelda!

Eelmisel ndl oli mul Genfis yks hirmigav koosolek, lugesin sel ajal kogu Su Ameerika-blogi läbi. Mõnus lugemine ja olemine!

Selle lasteaiaga on küll nii, et pidevalt midagi viid, kevadel tagasi ei saa pidzaamapoegagi, tekist ja padjast rääkimata. Aga teil on vähemast kunstkäsitöövahendid viidavate asjade nimekirjas. Meil seda pole, ja sestap pole kahe aasta jooksul selles konkreetses rühmas peale joonistamise ja värvimise mitte mingit muud käelist tegevust tehtud.

Ja hiljuti sain ka märkuse selle eest, et tulen lapsele liiga hilja, st 5 min enne 5 järgi. Rohkemaks ei ole ma kahjuks suuteline.

Püsin kuuldel ja loodan ka kapist välja tulla!

RW

patsifist ütles ...

Terejah! Ma ikka käin aegajalt ka Su juures piilumas, aga viimane postitus on vist oktoobrist Sul... Korraks isegi mõtsin, et kirjutan meili, kas ikka elu ja tervise juures kõik:))