...vastlakuklid tegin täna! Täitsa kabedad said. Pehme ja õhulise kofikukukli mõõtu nad muidugist välja ei andnud, amissiis:) Imiklaps arvas küll, et pohlamoos kukli sees võiks olemata olla ja krimpsutas selle peale irrmsasti nägu, a lõpuks sõi paar kukkelt ikka ära. Meie emaga sõime mehiselt ikka rohkem kui paar...
Veel pidin täna tegema midagi sellist, mida ma juba aaaaaaastaid pole teind - nimelt nõelusin kahtede sukkpükste varbas augu kinni:)) Ärge nüid arvake, et meil majanduslik olukord nii kefake on, et tuleb selliseid imetikkimisi ette võtta:) Asi väga proosaline - kannan ju praegast beeneid kõhtu toestavaid rinde alla ulatuvaid sukkpükse, mida minu pisikses kodualevis mitte saada pole ja kuna linnaloa saan alles reedeks, peavad need kaks paari tikitud sukkpükse mu kintsud seni soojas oidma, kuni uued ostan. Ma arvasin küll, et sukkpükste nõelumist änam elus ette ei pea võtma, a never say never, eksole:)
Muidu naudime lapsega rahulist elu ja rõemustame, kui keegi külla tuleb ja mina rõemustan, kui laps mõnikord emaga jääb ja ma ise nats tuulduma saan. Eelmisel laubal sõitsin üle mitme setme aja taas autoga ja peab ütlema, et ega linnas ju polegi see asi niiiiiiii ull änam, kui just mingite jäävaalude otsa parkima ei pea ja siis ise üle parkimisplatsi 'lehm-libedal-jääl' ellujäämiskatseid ei pea tegema. Raamatupoodi jätsin üle 50 EURi, see on nigut kole aigus, ma ütlen. A nüid on õnneks lugemist kohe pikemaks ajaks. Vanad ajakirjad ongi juba enamvähem läbi töötatud siin ema juures:)
Arvuti taha ei ole päävasel ajal nii lihtne istuda, sest lapsega akkab siis kohe võimuvõitlus - ta tahaks Auruvedur Thomast vaadata (ma olen luband tal ungarikeelseid ikka vaadata üle pääva ühe osa või nii...:), a mai taha neid talle palju näidata ja siis oian arvuti pigem kinni, kui kraaksun ja vaidlen ja olen paha ema. Niet arvutiaeg on mul lapse päälelõunase une ajal (mida püüan pigem töötegemiseks kasutada, sest mõistus on siis veel suht selge:) ja õhtal ilja enne lõplikku äravajumist, siis aga on aju kinni jooksnud ja tekstitootmine ka raskendatud. Niet sellest ka suhteline vaikus siinpool.
Proovin edaspidi tihemini elumärki anda!
Ead naistepääva kah teile! Ja minge Ladyfesti üritustele, kui aega on!
3 kommentaari:
Kullakesed, tulin üle mitme-setme aja uudiseid kaema, et ega ometi miskit uudist pole, ja õnneks on kõik imearmsasti, isegi kukliveeretamiseks leiate aega, super!
Meil läheb ka õnneks nibin-nabin, lähiajal on oodata, et kutsutakse kohalikku haridusfirmasse töövestlusele, hoia palun pöialt. Ja meie hoiame ka kollektiivselt, et sa libedaga liiga uljalt linna vahel ei seikleks ja et veel enne finishit omale sukapükse tikkida jaksaksid. Megakalid!
Mina juba ammu ei tiki mitte ainult sukkpükse, vaid ka riideid! See lihtsalt ei ole võimalik, et tänapäeval kestavad riided umbes kaks pesu ja siis on augud sees. Mul on praegu ka must niidirull, nõel sees, tööl kaasas ja ma kavatsen hakata kleiti õmblema. Kusjuures ma olen seda konkreetset eset pestnud ainult kaks korda ja sedagi käsitsi.
Ma olin eile tulivihane, kui ma kolm augukest kleidiservalt leidsin.
See käib mul üle mõistuse!!! Kusjuures siin ei ole firmal ega firmal vahet, kui just jah äkki mingit haute couture' i endale ei muretse.
On ainult kaks kaubamärki, mis ei ole kunagi mu seljas alla andnud - prantslaste Nafnaf ja Marc O'Polo (ma ei tea, kellele see nüüd kuulub). Ülejäänud sõidku seenele!
Vot nii vihane olen!
Sulle ilusat:)
Egajah, tänapääva riidetoodang on kahtlane küll...
A mul muusjas oli küll üks NAfNafi siuke õhuline suvepluus, millel umbes teisel kandmisel õmblus lihtsalt lahti kärises. Ei olnd pluus kitsas ega väike ega muudmoodi mittesobiv, lihtsalt õmblus oli kefasti sätitud, mingit varu polnd praktselt jäätud...:S
Ja ma olen ülikoolis loengut pidand ka aukus Montoni seelikus, augu avastas kolleeg muidugi peale loengut...:) Õnneks oli voodriga seelik, aga IKKAGI!
R, oian Sulle suurepärasel tööintekal pöialt, anna teada, kuda läks!
Ja tervita oma meha!
Postita kommentaar