Internet jõudis eelmisel nädalil meile järele, niet omame taas ühendust välisilmaga. Ja Z. suureks meeleheaks nääb telkust jalgpalli nüid täitsa selgelt, mitte läbi sahiseva uduloori nigut enne toa-antenniga (mai teandki, et meil siuke asi majapidamises olemas on:)
Rikun nüid natuke traditsioone ja selle asemel, et lapse lõunaune ajal mõni kast või kott tühjendada, kirjutan teile parem, mis meil siin vahepeal juhtund on.
Jaani käisime tähistamas saatkonnas aiapeol, kus paljude meelerõemuks musitseerisid seekord saadiku suured lemmikud Saatpalu ja Rebane. Põhiosa peost jooksin ma Imiklapse ja Saadiklapse sabas mööda treppe (treppe oli palju...:S), aga esines ka mõni tshillim hetk, kui istusime lapsega trepil, sõime mascarponekreemi värskete maasikatega ja mina ümisesin Saatpaluga Shveitsi-lugu kaasa. Vaatamata sellele, et eelnevail päävadel oli sajaga sadand ja nõme ilm olnd, tervitas jaaniõhtu meid maheda päiksepaiste, sooja õhu ja sääskedega. Saatkonna vastuvõtule omase kõrvalnähuna pidin demonstreerima Imiklast paarile endisele onuprofessur-kolleegile, kes last oma valeammastega irmutasid, a muidu oli tore - nägi ka asjalikke tuttavaid ja sai nats lobajuttu ajada. Z. ajas vastavalt meestega sõja- ja jalkajuttu:) Üleüldse oli lahe, et jalgpallijuttu võis sel õhtul pea igas keeles kuulda, mina identifitseerisin soome-, ungari-, eesti- ja inglisekeelse jalkajutu:) Lõppeks olime rahul. Imiklaps kustus praktselt kohe peale auto käivitamist ning magas kodus oma voodis kenaste edasi.
Aga palju-palju uvitavam eeee... pidu(!?!) oli meie oma tänavas lauba õhtal. Nimelt on meie suhteliselt uues tänavas paariaastane traditsioon millalgi suvel üks ühine sööma- ja joomapidu korraldada. Eelmisel aastal kutsuti meid kui tulevasi elanikke samuti peole, a me olime siis Eestis. Sel aastal polnd meil enam põgenada kuhugi. Tädi orgunnija (kes on tegelt must vbla aint paar aastat vanem, ano nääb ikka täitsa tädi välja:) tõi juba mitu nädalit tagasi meile kutse ja lubasime Uute Tegijatena kohal olla.
Küpsetasin unniku kaerahelbeküpsiseid (mis mu suureks rõemuks muusjas viimse tükini ära söödi!), panime Viru Valge (aitäh, Kroonijuveel!) ja ühe roosa külma ja ootasime õhtut. Rafast oli algul hõredalt, a iljem võis meid olla kuskil 25 ringis. Suuremad lapsed mängisid ärksamate isadega jalgpalli, väiksemad kiskusid üksteiselt autosid ja mootorrattaid ära ja rallisid mu suureks ämminguks üsna iseseisvalt ringi. Z. käis VV-putliga ringi ja irmutas mehi, me libistasime naestega roosat. Mingi aeg tehti tuli üles ja igaüks võttis oma korvikesest (apsull kõik pered saabusid kauni korvikesega, va meie muidugist:) singid/vorstid ja muu lõkkel küpsetatava kraami välja. Söödi-joodi (rõhuga sel viimasel tegevusel) ikka mehiselt ja esimese ohvri viis abikaasa üsna kiirelt koju. Õnneks oli too abikaasa selline Tõllu naese Pireti tüüpi isend, niet mingeid raskusi talle oma mehe kojuvedamine ei valmistand. Täheldasin meie naabrimehe kääs kõiki erinevaid alkohoolsete jookide sorte ning natukse aja pärst tõusis temagi ning lahkus (iseseisvalt!) kodu poole. Iljem leidis naine ta lapse mängumajakesest magamas:S Teisedki mehed olid üsna lõbusas meeleolus, taoti palli ja kiideldi, kes mitu Eesti viina napsu on teind... Me ikka aeg-ajalt vaatsime Z.ga teineteisele tähenduslikult otsa ja muigasime:) Naesed tahtsid kangesti minuga tuttavaks saada, kes tuli küsima, kas on ikka hia mõte laps 3-aastaselt inglise keele rühma panna (ma kuulsin, et sa oled keele-inimene...:) ja kes tahtis teada, kas ma räägin lapsega ainult SOOME keelt... No ma siis ütsin, mis ma arvan jaet soomet ma taga ei räägi, ikka eestit. Üldiselt võib tõdeda, et inimesed on meil siin täitsa noh... toredad ju tegelt:) Nats teistmoodi kui meie, a silmnähtavalt heatahtlised ja abivalmid. Üks vanem abielupaar oli kaasa toond enda tehtud vorsti, mis (tsiteerides klassikuid:) viis jalad ikka täiega suust. Onkel üts, et pmõtselt saab vorsti talvel nende kääst ka tellida, panime talle siis südamele, et ta meid ei unustaks:) Naesed olid ungarlstele omaselt küpsetand oopis beenemaid kooke kui minu kaerahelbekäntsakad, ma ei lasknud endale ka kaks korda öölda, kui miskit kihilist imeasja pakuti. Maitsesin pea kõik läbi. Lapsed olid ka toredad, suuremad vaatasid väiksemate järele ja me ei pidand kogu aeg seljataguseid silmi pingutama. Z. sai asjalikku ehitusinfi - kust tellida killustikku, kust mulda ja kes on küla parim puusepp. Ilmnes, et erinevalt meist on paljud oma majakesed suures osas oma (pere) jõududega püsti ajand. See ilmutas meis muidugi ämmingut ja imetlust.
Lihtsalt see värk, et naabrid on ju ikkagi naabrid, nad ei peagi su suurimad sõbrad olema (mis ei välista muidugi ilisemat sõpruse väljakujunemist:) ja nende seltsis me ennast ikkagi nii vabalt ei tundnud kui mõni eelpool toodud näite-eksemplaridest:) Tore on, kui su ümber elavad enamvähem samasse vanuseklassi kuuluvad rahumeelsed inimesed, a sõprus ja heanaaberlus on ikka kaks eri asja. Seega lahterdasime end padukooma joond naabrimeeste tegevuse Z.-ga siiski no-no-listi ja uinusime vist mõlemad teadmisega, et elame naabrite koha pealt ühes üsna turvalises harju keskmises külakeses.
Lähen nüid söön selle veerand arbuusi ära, mis eilsest järgi jäi, muidu peab seda veel Imiklapsega jagama, kui ta juhtub varem ärkama:)
esmaspäev, 28. juuni 2010
pühapäev, 20. juuni 2010
Internetita Uues Kodus
Nagu näha juuresolevalt karikatuurilt, pole internet meile külakesse veel järele jõund. Lubati selleks nädaliks, a eisaaand ikka veel... Järgmine tärmin on kolmaba. Eks nääme.
Olen praegast naabrite terrassil, et oma emaile vaadata, IKEA kodukal seigelda ja nats plogimaailmas rännata. Üle nädala aja pole netti saand ja kui välja arvata väiksed süümepiinad tööasjade pärast, siis erilisi võõrutusnähte pole veel tulnd:)
Oleme siis veits üle nädali Uues Kodus olnd, a enamus asju on endiselt kastides v suurtes prügikottides. Ööh. Igal õhtul peale tööd on Z. mõne mööblitüki kokku kruvind - nüüd on meil nt juba kirjutuslaud, riiul magamistoas ning Imiklapsel ka oma voodi ja kummut. Laps on viimased 4 ööd magand ÜKSI OMA TOAS OMA VOODIS! Ühel ööl oli õues purgaa ja välk ja mürin, siis pidin ta arusaadavatel põhjustel meie juurde tooma, a muidu magab üksi. Igal ööl on seni old 1-2 väikest kiunu, a kui ma kiirelt reageerin, siis neist miskit suuremat jama ei tule ja peale väikest rahustamist võin oma tuppa tagasi minna. Ainuke suurem probleem on magama JÄÄMINE, Imiklaps ei taha üldse üksi oma tuppa jääda ja see on paras pein. A ehk on see ka ikka alguse asi ja ta tuletab üksi uinumise taas meelde. Anname talle veel aega.
Niet tsutsufrei! Ehk järgmisel nädalal side välismaailmaga taastub.
Olen praegast naabrite terrassil, et oma emaile vaadata, IKEA kodukal seigelda ja nats plogimaailmas rännata. Üle nädala aja pole netti saand ja kui välja arvata väiksed süümepiinad tööasjade pärast, siis erilisi võõrutusnähte pole veel tulnd:)
Oleme siis veits üle nädali Uues Kodus olnd, a enamus asju on endiselt kastides v suurtes prügikottides. Ööh. Igal õhtul peale tööd on Z. mõne mööblitüki kokku kruvind - nüüd on meil nt juba kirjutuslaud, riiul magamistoas ning Imiklapsel ka oma voodi ja kummut. Laps on viimased 4 ööd magand ÜKSI OMA TOAS OMA VOODIS! Ühel ööl oli õues purgaa ja välk ja mürin, siis pidin ta arusaadavatel põhjustel meie juurde tooma, a muidu magab üksi. Igal ööl on seni old 1-2 väikest kiunu, a kui ma kiirelt reageerin, siis neist miskit suuremat jama ei tule ja peale väikest rahustamist võin oma tuppa tagasi minna. Ainuke suurem probleem on magama JÄÄMINE, Imiklaps ei taha üldse üksi oma tuppa jääda ja see on paras pein. A ehk on see ka ikka alguse asi ja ta tuletab üksi uinumise taas meelde. Anname talle veel aega.
Niet tsutsufrei! Ehk järgmisel nädalal side välismaailmaga taastub.
kolmapäev, 9. juuni 2010
Viimase öö õigus:)
Istun praegast meie koli/töötoas, mis ei näägi tegelt änam nii kolikamber välja, sest ulk asju on juba ära viidud. Peale laua, tooli ja paari kasti suurt midagi polegi. Elutoas on vaid lahtikäiv diivan, kus me täna magame, Imiklapsele reisivoodi ning söögitoas söögilaud ja toolid. Täna on meie viimane öö siin üürikorteris, omme magame juba Oma Uues Kodus.
Eile akkas majas kraanidest sooja vett voolama, täna paigaldati kööki kraanikauss, pliidiplaat, pesumasin ja ahi. Niet pole enam nagu midagi, millepärast majja sisse ei saaks kolida:)
Omme viiakse ära need viimased asjad, mis siia veel jäänd ja ülejäänu, mis veel köögikappidesse ja sisseehitatud seinakappi jääb, selle saame juba oma autoga ise ära viidud hiljem.
Kolijadmehed ähkisid, et küll oleme ikka pääva valind kolimiseks - auto kraadiklaas näitas mul 36 kraadi, kui kolimisauto ees külakese poole vurasime:)
Kohe lülitan arvuti välja ja akkan kirjutuslauda kokku pakkima, siis tühjendan söögilaua ja võin ka magama minna. Eile pakkisin pea poole1ni öösel, täna saab ehk kiiremini.
Niet armsad lugejad - kohtume siis, kui internett meile külakesse järgi tuleb (seda lubati järgmiseks nädaliks, a mai ole nii optimist:) Ühe trui lugejaga kohtun juba laubal, eks me siis joome teie terviseks ka Kroonijuveeliga klaasi külma valget (või roosat:)
Tsutsufrei!
Eile akkas majas kraanidest sooja vett voolama, täna paigaldati kööki kraanikauss, pliidiplaat, pesumasin ja ahi. Niet pole enam nagu midagi, millepärast majja sisse ei saaks kolida:)
Omme viiakse ära need viimased asjad, mis siia veel jäänd ja ülejäänu, mis veel köögikappidesse ja sisseehitatud seinakappi jääb, selle saame juba oma autoga ise ära viidud hiljem.
Kolijadmehed ähkisid, et küll oleme ikka pääva valind kolimiseks - auto kraadiklaas näitas mul 36 kraadi, kui kolimisauto ees külakese poole vurasime:)
Kohe lülitan arvuti välja ja akkan kirjutuslauda kokku pakkima, siis tühjendan söögilaua ja võin ka magama minna. Eile pakkisin pea poole1ni öösel, täna saab ehk kiiremini.
Niet armsad lugejad - kohtume siis, kui internett meile külakesse järgi tuleb (seda lubati järgmiseks nädaliks, a mai ole nii optimist:) Ühe trui lugejaga kohtun juba laubal, eks me siis joome teie terviseks ka Kroonijuveeliga klaasi külma valget (või roosat:)
Tsutsufrei!
laupäev, 5. juuni 2010
Lõpp paistab!
Pealkirja kirja pannud, tundus mulle see siiski veidi kiirustav, sest see, et me majja sisse kolime järgmisel nädalal, ei tähenda ju tegelt ehitamise, sodi, koristamise, puuri undamise ja mööbli- ning lambiotsingute lõppu... Ütleme siis nii, et korterielu lõpp paistab:))
Vannitoad on siiani ainsad VALMIS toad, pissil saab käia ja käsi pesta. Ja tolmust halle juukseid saab ka peeglist vaadata. Järjest rohkem akkab mulle tunduma, et värvide sassiminek (alumine vannar tuli rohelise-valgega, ülemine oranzhi-valgega, oleks pidand olema vastupidi:) oli üks mõnus apsakas. Kui nüüd teisibal sooja vett ka akkab kraanidest voolama, siis kolmap-neljap kolime. Teisel korrusel on tubades ka parkett maas, alumise korruse kaks tuba saavad omme-üleomme põrmandud. Köök on kohal, ilma massinateta. Mulle täitsa meeldib (tuletan teile meelde, et lõplikke köögijooniseid ja -plaane tegid Z. ja köögifirmamees kahekesi siis, kui meie Imiklapsega Eestis olime:), alumised kapid on tumedamad, kui ma ootasin, nendega alles arjun. Köögitehnika saabub esmasbal. Kraanikauss ja tehnika integreeritasse neljabal. Peale pikkapikka netis tuulamist, vaagimist, mõtlemist, poodides jõlkumist ja rahakotti vaatamist valisime pliidi ja ahju BOSCHi omad ja pesumasin on Electrolux. Pean ütlema, et ma olen nõudepesumasina kasutamisel alles nii neitsi (mul on nõudepesumasin old viimased poolteist aastat aint), et mul ei ole sellele massinale veel suuri nõudmisi. Loodan, et mul midagi kahesilmavahele ei jäänd nüüd. Külmkappi me esialgu uut ei osta, oiame pöialt, et see, mis siin korterinurgas on poolteist aastat seisnud, töötab veel. Kui ma oma kööki vaatan, siis ainuke irm on see, et asjad ei mahu ära ja tööpinda on vähe. A ise me otsustasime söögilaua köögipoolele panna ja elutuba veits avaramaks jätta, seega tuli L-kujulise köögi asemel köök aint ühte seina. Saffer on ka, niet ehk ikka mahume ära.
Oleme kodust juba päris palju asju majja ära vedand ja alumise korruse WC-vannarile ostsime ehituspoest möödaminnes ka ruloo ette, muidu poleks saand seal pissil käia:) St oleks kindlasti saand ja eks me algul käisime ka, a võimalus, et tänavalt mõni inimene potilkükkimist näeb, oleks päris suur:)
Üks suur valukoht on lambid. Selle lahendasime hetkel nii, et ostsime 14 (kuimaieksi) pirnipesa, mis ripuvad nüid laest ja seinast alla ja pirnid on sisse keeratud. Vannitubades on silmapaistmatud vee- ja aurukindlad valgustid olemas ning safrisse, garderoobi ja majapidamisruumi ostsime ka üsna suvalised lambid ära. A elutuppa tahaksin ma vbla miskit Eesti disaini, vaatasin nt Tarmo Luisu asju, a enne ostmist tahaks ikka näppida ja valgust ka näha. Samas - kui me sel suvel autoga Eestisse ei tule, siis pole mõtet ju keelt limpsata nende Luisu lampide peale... Siis peab lihtsalt pühendunumalt kohaliku valikuga tutvuma ja vbla ka IKEA poole kiikama.
Mööbliauto tuleb neljabal. Selleks päävaks peame siis kõik liigutatava mööbli kraamist tühjaks tegema. Praegusel hetkel ei ole ma kappidest veel eriti midagi ära pakkind. A kõik poolteist aastat kastides seisnud kraam on pmõtselt juba majas. Raamatud, osad nõud, tööpaprid, DVDd ja CDd ja Z. sodikastid (nende all pean ma silmas kaste, milles ta oiab igast jama alates tinasõduritest ja mängutankidest kuni vanade vene keele õpikute ja walkmanideni välja, brrrr..).
Tegelt polnd meil ju plaanis vanu kolediivaneid majja viiagi, mõtlesime, et paneme lehte kuulutuse, et ära anda...:) A kuna meile saabuvad juba reedel künalised, siis poleks neil ilma kolediivaniteta kuskil magada:)) Ja meil pole järgmisel nädalal enam aega sohvamaailma saladustesse siseneda, niet vanad tulevad kaasa. Ma loodan, et neist ei saa igavesi ajutisi asju...:S Ja esilagu puudub meil igasugune tavaline riidesäilitamismööbel - kummutid-kapid. No garderoobituba on, aga selles pole ka veel riiuleid-torusid jne. Niet akkame elama kastides. Õnneks veel eelmises kodulinnas ostetud lihtsad riidekapid on täitsa normaalsed ja tulevad meiega kaasa, niet neljabal saab asju vähemalt kuhugi riputada jälle.
Ja tööd on veel maja juures küll ja küll - trepp on viimistlemata, aknaraamid ja uksed vaja uuesti lihvida ja peitsida, aknalauad tellida ja paigaldada, kaitsekihiga katta ja peitsida katusealused liistud, lasta teha trepp välisukse ette (praegast saab majja kas mööda kõikuvat puusillakest või astudes ühe hea poolemeetrise sammu trepi kõige ülemisele, ainsale olemasolevale astmele:) jnejnejnejne. Sellest mai räägigi, et sügisel tuleb siis veel üks suur ja kole töö - väliseinade soojustus, krohv ja värv. Niet tegemist on paljupaljupalju. A see kõik saab ju nüüd oluliselt lihtsam olema, sest me ei pea enam linna ja külakese vahel edasitagasi sõitma ja igal õhtul hiljemalt 8ks tööd lõpetama, et väsind ja tüdind laps autosse panna ja kodu poole sõita. Niet ma usun, et stressi saab vähem olema, sest suurem jama on ju ikkagi seljataga:)
Ja teile, kes te siiapoole plaanite tulla: järgmiseks nädalivaheks lubab imelist 30kraadist suveilma, tulge juba!
Vannitoad on siiani ainsad VALMIS toad, pissil saab käia ja käsi pesta. Ja tolmust halle juukseid saab ka peeglist vaadata. Järjest rohkem akkab mulle tunduma, et värvide sassiminek (alumine vannar tuli rohelise-valgega, ülemine oranzhi-valgega, oleks pidand olema vastupidi:) oli üks mõnus apsakas. Kui nüüd teisibal sooja vett ka akkab kraanidest voolama, siis kolmap-neljap kolime. Teisel korrusel on tubades ka parkett maas, alumise korruse kaks tuba saavad omme-üleomme põrmandud. Köök on kohal, ilma massinateta. Mulle täitsa meeldib (tuletan teile meelde, et lõplikke köögijooniseid ja -plaane tegid Z. ja köögifirmamees kahekesi siis, kui meie Imiklapsega Eestis olime:), alumised kapid on tumedamad, kui ma ootasin, nendega alles arjun. Köögitehnika saabub esmasbal. Kraanikauss ja tehnika integreeritasse neljabal. Peale pikkapikka netis tuulamist, vaagimist, mõtlemist, poodides jõlkumist ja rahakotti vaatamist valisime pliidi ja ahju BOSCHi omad ja pesumasin on Electrolux. Pean ütlema, et ma olen nõudepesumasina kasutamisel alles nii neitsi (mul on nõudepesumasin old viimased poolteist aastat aint), et mul ei ole sellele massinale veel suuri nõudmisi. Loodan, et mul midagi kahesilmavahele ei jäänd nüüd. Külmkappi me esialgu uut ei osta, oiame pöialt, et see, mis siin korterinurgas on poolteist aastat seisnud, töötab veel. Kui ma oma kööki vaatan, siis ainuke irm on see, et asjad ei mahu ära ja tööpinda on vähe. A ise me otsustasime söögilaua köögipoolele panna ja elutuba veits avaramaks jätta, seega tuli L-kujulise köögi asemel köök aint ühte seina. Saffer on ka, niet ehk ikka mahume ära.
Oleme kodust juba päris palju asju majja ära vedand ja alumise korruse WC-vannarile ostsime ehituspoest möödaminnes ka ruloo ette, muidu poleks saand seal pissil käia:) St oleks kindlasti saand ja eks me algul käisime ka, a võimalus, et tänavalt mõni inimene potilkükkimist näeb, oleks päris suur:)
Üks suur valukoht on lambid. Selle lahendasime hetkel nii, et ostsime 14 (kuimaieksi) pirnipesa, mis ripuvad nüid laest ja seinast alla ja pirnid on sisse keeratud. Vannitubades on silmapaistmatud vee- ja aurukindlad valgustid olemas ning safrisse, garderoobi ja majapidamisruumi ostsime ka üsna suvalised lambid ära. A elutuppa tahaksin ma vbla miskit Eesti disaini, vaatasin nt Tarmo Luisu asju, a enne ostmist tahaks ikka näppida ja valgust ka näha. Samas - kui me sel suvel autoga Eestisse ei tule, siis pole mõtet ju keelt limpsata nende Luisu lampide peale... Siis peab lihtsalt pühendunumalt kohaliku valikuga tutvuma ja vbla ka IKEA poole kiikama.
Mööbliauto tuleb neljabal. Selleks päävaks peame siis kõik liigutatava mööbli kraamist tühjaks tegema. Praegusel hetkel ei ole ma kappidest veel eriti midagi ära pakkind. A kõik poolteist aastat kastides seisnud kraam on pmõtselt juba majas. Raamatud, osad nõud, tööpaprid, DVDd ja CDd ja Z. sodikastid (nende all pean ma silmas kaste, milles ta oiab igast jama alates tinasõduritest ja mängutankidest kuni vanade vene keele õpikute ja walkmanideni välja, brrrr..).
Tegelt polnd meil ju plaanis vanu kolediivaneid majja viiagi, mõtlesime, et paneme lehte kuulutuse, et ära anda...:) A kuna meile saabuvad juba reedel künalised, siis poleks neil ilma kolediivaniteta kuskil magada:)) Ja meil pole järgmisel nädalal enam aega sohvamaailma saladustesse siseneda, niet vanad tulevad kaasa. Ma loodan, et neist ei saa igavesi ajutisi asju...:S Ja esilagu puudub meil igasugune tavaline riidesäilitamismööbel - kummutid-kapid. No garderoobituba on, aga selles pole ka veel riiuleid-torusid jne. Niet akkame elama kastides. Õnneks veel eelmises kodulinnas ostetud lihtsad riidekapid on täitsa normaalsed ja tulevad meiega kaasa, niet neljabal saab asju vähemalt kuhugi riputada jälle.
Ja tööd on veel maja juures küll ja küll - trepp on viimistlemata, aknaraamid ja uksed vaja uuesti lihvida ja peitsida, aknalauad tellida ja paigaldada, kaitsekihiga katta ja peitsida katusealused liistud, lasta teha trepp välisukse ette (praegast saab majja kas mööda kõikuvat puusillakest või astudes ühe hea poolemeetrise sammu trepi kõige ülemisele, ainsale olemasolevale astmele:) jnejnejnejne. Sellest mai räägigi, et sügisel tuleb siis veel üks suur ja kole töö - väliseinade soojustus, krohv ja värv. Niet tegemist on paljupaljupalju. A see kõik saab ju nüüd oluliselt lihtsam olema, sest me ei pea enam linna ja külakese vahel edasitagasi sõitma ja igal õhtul hiljemalt 8ks tööd lõpetama, et väsind ja tüdind laps autosse panna ja kodu poole sõita. Niet ma usun, et stressi saab vähem olema, sest suurem jama on ju ikkagi seljataga:)
Ja teile, kes te siiapoole plaanite tulla: järgmiseks nädalivaheks lubab imelist 30kraadist suveilma, tulge juba!
Tellimine:
Postitused (Atom)