Mina olen see inimene, kes oleks pidand umbestäpselt praegast New Yorki lennujaamas oma kahe vidinaga ja kolme kofriga immigration officer'idega maid jagama. A ma istun omas kodus arvuti ees...
Täpselt nädal tagasi avas väiksem laps kohutava kõhuviirusega skoori, esmasbal järgnes talle esmasündinu ja minagi ei pääsend puhta nahaga. Vedasin lapsi iga jumala pääv meie lähilinna kuulsaima lastearsti juurde, kes süste tegi. Viirus sisaldas kõike - palavikku, okset ja khmmkhmm - rohket tualeti külastamist (alati lapsuke sinna ei jõudnud...:S) Oli hetki, kus kõik meie suurele voodile sobivad linad olid kas pesus, mustapesukastis või kuivamas. Oli hetki, kui patju enam ei jätkunud, sest ka need vedelesid oma järge oodates majapidamisruumis. Oli hetki, kus poisile enam puhtaid pluuse selga panna polnd... Oli hetki, kui silme eest läks mustaks ja oli hetki, kui pisarad voolasid oma lapsi kannatamas vaadates. Üks ullemaid nädalaid mu elus, päris kindlasti. LP on viiruse ilmselt võidukalt seljatand, a meie J-ga oleme veel sellised fifty-sixty mehed, aga olukord on ikka tunduvalt parem.
Kolmaba öösel võtsime mehega vastu otsuse, et mei sõida. Neljabal käivitasin protsessi lennupiletite kuupäevade muutmiseks - kogu lõbu kokku veits alla 400 EURi... Aga biljetid on nüüd muudetud - uus lennukuupäev 26.01. Maitea, kas oian ennast ja lapsi sinnamaani karantiinis või mis teha, et tervetena lennuki peale astuda... Otse loomulikult ei pakkind ma sel nädalal mitte ühtki kofrit ega ajand korda miljuuni asja, mis kordaajamist ootasid, niet suur kergendus oli lõpuks see otsus. Nüüd saab jälle rahulikult tegutseda (loodetavasti!). Kahju on ka sellest, et meid lennujaama viima pidand ekipaazh tegi osaliselt nigut tühja sõitu... Nimelt võttis provva kroonijuveel abikaasal nööbist kinni ja rääkis talle, et vaja on minna natuke Austrias ja Ungaris shopata ja ühtlasi ka meid kokku pakkida ja lennujaama viia. EESTIST TULID NAD, saate aru jah? AUTOGA TULID. UUE AUTOGA:) Tõstku käsi, kellel veel selliseid sõpru on, kes mõned tuhanded kilomeetrid reisivad, et teisele appi tõtata! Vot eto daa!
No igatahes tõid nad meile Eestist kraami. Ja mitte vähe. Ja ise ostsid siit kraami kaasa, ka mitte vähe:))
Ühtlasi pesi provva kroonijuveel pidevalt nõusid, pesu ja ka TRIIKIS seda! Õhtul, kui mina aiged lapsed kuidagi maha murdsin ülakorrusel, oli all kord majas, asjad kokku pandud ja elu ilus. Hea oli õhtuti täiskasvand inimeste seltskonda nautida ja organismi seespidiselt desinfitseerida:) Noja hea oli neid ju näha, sest ega enne 2013. aasta suve suurt lootust pole. Loodetavasti nad seda koll-viirust koju lastele ei vea.
Niet selline nädal. Edasi läheb aint paremaks. Sest ullemaks enam minna ju ei saa...
Edit: Saab küll ullemaks minna. Kohe väga ulluks. Ma olen nii nõrk, et liigutada ei jõua. Süüa ei taha, kuigi midagi vist peaks. Joonud olen. Palju. Palavikku vist pole. Terve öö olen üleval olnd ja kõhuviirusega maadelnd, praegu on viirus ilmselgelt võitjate poolel...
10 kommentaari:
New Yorgis ei ole praegu kõige sõbralikum ilm, nii et selles mõttes ära väga kurvasta, et tulla ei saanud. Kuigi jah, siinsed talve vinged tuuled on kergem üle elada kui kogu pere kõhuhaigus.
Head paranemist ja et teil meerikamaal paha poleks, kui ükskord siia jõuate!
ohjummel, on ikkateid "õnnistatud"... :( kohe valus lugedagi, mis siis veel enda naha peal tunda. soovin kiiret paranemist!
hea, et proua Juveel sai külas olla sel ajal.
Kullake, sul on tõelised sõbrad!
Pea vastu. Kui tervis jõudsam siis hakka end rammu täis ajama! Jummal küll, kui enne olid 51 kilo rõivastega, mis sust nüüd järgi jäänud on pärast kõhuviirust!
Saate terveks, kõik läheb hästi ja varsti oled oma kalliga koos.
No sellist postitust ei oodanud küll siit, ma valmistusin lugema esimesi muljeid Ameerika maalt. Me enne pr Kroonijuveeli starti arutasime teie terviste üle ja lootsime et te ikka laupäevaseks lendamiseks terveks saate. Aga...
Sugulasena ma tean, et pr Kroonijuveel on lahke ja abivalmis ning et temale võib alati loota, kuid üllatab, et ta triigib ka (nojah, tänu isiklikule Triikijale, ta tavaliselt ju triikima ei pea, kuid arusaadav - teil oligi eriolukord) ja sellisel juhul kulubki triikimise juurde ohtralt veini. Aga tehke sellele viirusesõjale ometi kiire lõpp ja saage terveks. Sina pead oma alakaalu juures kosuma ka. Kalli, kalli ja kotiga tervist ka teile!
Sugulase märkus on õige - proua kroonijuveeli ema on see, kes triigib. tasusin lihtsalt karmavõlga, tavaelus triigin vaid rahvariideid. Kõige suurem kummardus muidugi abikaasale, kes mõnuga 3700km keskeuroopat mõõtis. Teaduslikult on tõestatud, et kõige normaalsem marsruut ungari kodu ja eesti kodu vahel on bratislava- zilina - kahtlane tsehhi/poola piiripunkt. Googlemaps võib ise läbi Brno sõita kui tahab. ja selle tsehhi/poola piirilinnaga on meil mingi kamm, ei õnnestunud tulles kohe pihta saada ja ka tagasisõidul eksisime kuidagi seal linnakeses ära, niiet seda, et oleme poolas, saime aru alles statoili bensukat nähes. Kui meie terviste kohta küsite - midagi ikka külge jäi :). või nohh, küljest ära kiirelt läheb.... uueks stardiks jahh palun otsida uus ekipaazh,hoiame pöialt.
Siiri, mul abikaas ütles, et ka nende kandis olla päris kõva purgaa olnud ja mõned väiksemad lennukid olid mujale suunatud laubal.
Eila oli meil pool9 maja pime ja magasime kõik. Magasime äste. Ja ilmselt seetõttu on mul ka olemine tunduvalt parem, kuigi viirus on ilmselgelt ikka veel minu sees.
K, muusjas, meie kalleima koduabilise abikaasa tahtis ka kohe oma silmaga näha, kuidas tema naine TRIIGIB. A ülakorrusele ei viitsind seda vaatama minna ja palus naisukest, et see talle KODUS näitaks oma triikimisoskust:)
(küll triikraua-ja triikimisteema on nüüd aktuaalne:))
Uus ekipaazh olemas. Loodame parimat!
eino mõned ikka veel triigivad, ma ei jõua ära imestada. mõtlesin kunagi, et enne saab maailm hukka, kui mina triikimise lõpetan, aga läks teisiti..
head tervenemist, ei kujuta ette, kuidas sa üldse veel vastu pead seal. kallid.
jah, eriti võttes arvesse, et stardihetkel sadas maha ohtralt värsket lund. kõhutaud on jah selline, puhastav. et siis on üldiselt olla nii s_tt, et ei saagi eriti millegi peale mõelda, pole sellist pooletoobist olemist. ja muidugi on kehvema vaadata seda, kui lapsed haiged on, võrreldes enda kannatustega. aga ehk ikka läheb millalgi üle ka see teil. meili sain ka kätte, tegutsen vastavalt. ja kui triikimisest rääkida, siis pole mina seda juba ammu teinud;)
Triikimisega on mul siuke suhe, et mul on ikka selline plastmassKOHT, kuhu ma asjad kuivatusrestilt viskan. AGA. Enamasti tirin sealt unikust triikimata asju enestele selga:)) Kui lapsed titemad olid, siis üritasin hügieeni mõttes võinii titeasju triikida, agano sellise oksetleva tüübiga nagu LP, ei tulnd see ka änam kõne alla, sest riideid läks nigut muda ja rändasid enamasti lapsele selga-poole tunni pärast pesukasti-masinasse-kuivama ja jälle selga. Triikimine poleks selle tempo puhul kõne allagi tulnd:)
Aga teate, mul on söögiisu!
Loomulikult isutab üle kõige siukeste asjade järele, mis praegast mu kõhule kasulikud poleks nagu sinihallitusjuust, jogurt rohkete puuviljadega ja kohuke:S
Selle asemel tegin tatraputru. Püsib siiani sees, sõin u 1,5 tundi tagasi. Ei taha küll enne õhtat õisata, aga...:)
Postita kommentaar