Mnjahh. Ma ju võin siin ülepääva käia ja pröögata, kui nõme meil siin see ja too on ja kuidas siinmaal süsteemid ei toimi jaet kuidas võrreldes Eestiga on siin e-kaubanduses või -panganduses valitsemas kiviaeg jnejnejnejne... Ja ongi. Olgem ausad.
Ent ilmselt oleks aeg pilk peeglisse heita ja endalt küsida, et mille kirevase pärast ma siin siis passin? Sestno kui ikka üldse ei tahaks siin olla, küllap siis leiaks miskise varjandi, et kogu see pere nt Eestisse või kuhugi parematele jahimaadele kupatada. A me ehitame siin ju maja ja paistab, et trett siia või sinna, aga staabiks jääb meile ikka ju See Maa siin. Ja sellised kevadised päävad nagu eila või täna tuletavad mulle õnneks meelde, miks ma siin olen:) Ja miks ma seda maad armastan. Sest omal moel (uskuge või mitte:) ma ju teda tõesti armastan.
Märksõnad: kevad, soe, päike.
Käisime eile turul ja nartsissimeri lõi silme eest kirjuks, turuhoone oli nartsisside ja värske tilli lõhna täis. Paljud tädiksed müütasid juba ka ilusaid priskeid tulbiõisi. Saada on ka kohalikku kurki ja tomatit, millel on - üllatus-üllatus - täiesti kurgi ja tomati maitse!
Imiklapsega käime iga pääv mänguväljakul, tassime korteri liiva täis, aga oleme vaatamata sellele häppid:) Kohati olen võimeline mänguväljakul isegi nii välja lülituma, et ei kuule teiste mammade jutte sellest, mida nad eile süüa tegid, mida täna teevad ja mida omseks plaanivad (suurt muust nad ei räägi...) Vaatan heldimusega imiklast, kes on liivakastis veel suht koba, aga akkabkujunema-akkabkujunema, nagu Erich Loit omal aal ütles (kes teab, see mõistab:) Isegi väsind ja vingust imiklast kodu poole lükates kisub suu vägisi naerule - põõsakestel lehekesed, linnukesed laulavad ja päikseprill kulub marjaks ära.
Vaatamata sellele, et siinne kevad on tihti selline järsk ja äkiline tüüp, kes sunnib saabast sandaali vasta vahetama (igast üleminekujalavarjud on suht mõttetu kraam:) ja viskab vahetevahel irrrmsaid kevadisi vihmalahmakaid ning peoga tuuuuult peale, meeldib ta mulle ikkagi. Sest soe on. Ja päike. Jano kui meie tulevast hoovi vaadata, siis on varsti ilmselt heinamaa kah:)
Kui kõik ästi läheb, avame sel nädalivahel pajahooaja, oleme palju õues, lähme sööme ennast vahepeal äia juures lõhki ja laiskleme niisama. Tehke teie ka sedasama!
4 kommentaari:
isegi siin on mul old sel aastal juba MITU (loe: kaks) päeva, mil ilm ei ole mind seaks vihastand või totaalmasendand. täna plussviisteist ja päike, hõiskan enne õhtut. homme madeira.
Ooo, bliss! Ead Madeirat!
Oehh, See Maa on mullegi nii omaseks saanud! Milline nauding oli (kuimituaastat tagasi, 3?) liguneda aprilli lõpul višnevskisalvilõhnalises välibasseinis ja pärastlõunaks end üles lüüa! Eesti külaliste temperamenti jäid vist paljud kohalikud pikalt mäletama! See Maa - sööginaudingud, ilus ilm (noh, see oktoobrituul ja telliskivi välja arvatud), inimesed - oota meid, me tuleme taas, kohe juunis!
Kolm aastat neh:))
Te oidke pöialt, et ehitusmehed kärmelt töötaksid, äkki siis saab teid juba poolvalmis uues kodus majutada:) A kui ei saa, mahume siia kah ära, meil kõik välja arvestet:))
Postita kommentaar