neljapäev, 29. oktoober 2009

Kahekesi-kahekesi

Oleme imiklapsega terve selle nädala kaksi olnud, õnneks saabub abikaas juba omme tööreielt tagasi ja mind ootab imeline nädalivahe ommikuste pikkade unedega (no imiklaps-segaja eemaldatakse magamistoast ja lastasse mul olla:) ja korraliku rammusa söögiga (abikaas lubas tallepada teha!). Ilmselt pean ka natuke tööd tegema, agano mis võib olla imelisem, kui istuda arvuti taga nii, et keegi samal ajal varbaid ei laku ja pükse ei kisu!
Pean tunnistama, et mai ole just superema, kel 8 kätt-jalga, millega üksi olles majapidamist ja imiklast koordineerida, seega annab väsimus juba tunda. Ja ei, mai kujuta apsaluutselt ette, kuidas oleks näiteks kahe väikese lapsega nädal-paar (või POOL AASTAT - mis on Z. tööd silmas pidades täiesti tõenäoline) üksi olla. Aga eks elu õpetab. Või siis mitte:)
Ainuke tore asi selle üksiolemise juures on see, et võib teha sööke, mille peale abikaas leebemal juhul nina kirtsutab, ullemal juhul töötuppa sulgub, kuni oht on möödas. Sellised imeroad on nt tatrapuder, makrasalat (võikuidasiganes neid väikseid punavalgeid junne kutsutakse) ja õhtused võileipsid IKEAst angitud marineeritud heeringaga. Oh õndsust!
Õnneks käis teisibal ka sõbranna külas, niet sai imiklapse esimesi samme demonstreerida, lõualuid laksutada ja veini rüübata. Täna on plaanis külaskäik tulevasse kodukülla, et tsekata, kas maja ikka omal kohal ja natuke naabrinaisega lobajuttu ajada. Lähengi nüüd lobajutukõrvast meisterdama - kaerahelbeküpsis it is:)


10 kommentaari:

Anu ütles ...

tead, ma pean ütlema, et see tore titeaeg möödub imeruttu ja sa ei saagi aru, kui su kutt juba nii suur on, et hommikul kooli läheb ja õhtul küla pealt naaseb :)

patsifist ütles ...

Nojah, seda nad ütlevad kõik:))

Maarja ütles ...

harjub ka üksi olema :)
ma harjutan miat hetkel ümber igatsugu veidrustest, mis neil isaga tekkisid, a la mannapuder mitu korda päevas kas suhkru või nutellaga :)

patsifist ütles ...

Dzhiisas kraist - nutellaga!?! See kõlab päris õõvastavalt:S
Mulle meenub selle peale, et mu venna hoidjatädi õpetas teda sööma riisi- ja mannasuppi kakaopulbriga, kaneeliga ja suhkruga, emal oli pärast tükk tegemist, et need imekombed lapsel küljest saada:))
Niet jõudu!

maris ütles ...

issand, meil oli piimasup suhkruga tavaline toit, ema ja isa aind kurtsid, et kes selle magusa järelejäänud möksi ära sööb (ei jäetud ju midagi järele, emad-isad soid laste jämäd ise ära).

patsifist ütles ...

Õige piimasupp ikka nats soolane ja juustuvõileips juurde!

Unknown ütles ...

ota misse - kahe imiklapsega?! midagi maha magatud, mitte kuuldud-nähtud?

aga jah, seisin täna keset päeva kesklinnas tänavanurgal ja vaatasin kuidas minu lihane imiklaps üksi koolist koju läks. üle tänavate ja kaugele ära. ja ei vaadanud kordagi taha. nii õudne, ma ütlen, õuuudne.

patsifist ütles ...

Hell, nõu, missa õige must mõtled! See kahe lapse jutt oli ikka selline NÄIDE:)) Ma alles kogun ennast. Ader vajab seadmist ja maja ehitamist:)

Piret ütles ...

Selle magusa pudru asjus. Meil ei alga ykski hommik ilma pruuni pudruta. See on mannapuder kakaoga. Peale käib v~oi ja hirmus palju suhkrut. Ilma pudruta lapse uksest välja ei lähe, ka nädalavahetusel tuleb putru keeta, kuigi valida on ka schokocroissant. Ma ei teand seda viimast s6na 20 eluaastani...

patsifist ütles ...

Kakao ja suhkur kah veel... Mis minu ristipojast niiviisi saab??? Ohjeekim:))