Kas te ka teate, armsad sõbrad, et see Tore Puu, mille pärast Tallinnas Süda tn kandis kunagi TEATRIMAJA ehitamata jäeti (hõlmikupuu e Ginkgo Biloba vist nimeks), toodab imelisi vilju, mis irrmsasti aisevad, kui neile peale astuda?!? Vat üks siuke kasvab üsna lähedal minu elukohale, meie ülikooli töötajate lastele mõeldud imiklaste valvamise institutsiooni aias. Esimesel siin veedet sügisel ei saand ma aru, miks lasteaia hoovist ilgem okseais tuleb alati... No ju siis antasse alba sööki imiklastele vms. Mida septembri lõpu poole, seda ullemaks ais läks. Tol ajal läksime tihti ühe kolleegiga koos töölt koju ja siis tema juhtiski mu tähelepanu Puule. Puu üüratu võra ulatub üle aia kõnnitee peale ja sealt potsatavad jalakäijate jalge alla ploomist veits suuremad kahvatukollased viljad, mis me rõemsalt laiaks astume ja ullemal juhul veel talla all endaga koju kaasa viime (proovisin selle ka ära:). No nüüd, mitu hiad aastat iljem, oskan ma juba ettevaatlik olla ja püüan kriitilisel perjoodil mitte lögalaikudesse astuda ja enne Puu lähedusse jõudmist võtan alati deep breathi ja vuhisen kärmelt mööda sealt.

A miks ma ülttse sest Puust kirjutama akkasin... Sellepärast, et tavaliselt vaibub ais millaski oktoobris - esimeste öökülmadega kaovad valged lärakad kõnniteelt ja Puu läheduses võib täitsa normaalselt hingata. Nii oli ka sel aastal. Aga terve selle nädala puust möödudes olen ma taas aisu tund. Eilseks sain ma aru, et ais on ägenend tänu sellele, et päevasel ajal on väljas jälle üle 10 soojakraadi ja lögapommid on akand taas kõnniteele potsatama, sealt ka ais... Niet seesinane puu tuletas mulle meelde, et võin madratsmantli taas trenchi vastu vahetada, juhhuu! Agano jõulutunnet võtab kõvasti vähemaks see päike ja hõlmikpuu ais... Seda isegi vaatamata sellele, et kõik kaubandusasutused on täis kakaomassist valmistet nilbete jõuluvanade armeesid ja veel nilbemaid jõulukaunistusi...

Mina küll ei oskaks kuskil soojal maal jõule tähistada! Nii ei tule ju vaim peale, no kingiostmis-ja kodukaunistamis -jms vaim. Kuigi - ega ses viimases pole ma kunagi eriti käpp olnud:))

See oligi see tohhutult oluline info, mida teiega täna jagada tahtsin. Et hõlmikupuul on aisvad viljad! Eesti laiuskraadil pole õnneks karta, et Puu ka vilju hakkab tootma. Juba tema VIIBIMINE seal üleval põhjas pidavat Suur Ime olema.

PS Mina pole süüdi, et mind on verbaalse kõhulahtisusega õnnistet ja mai oska/viitsi/jõua tihemini/lühemini kirjutada. U know me:))