Künalised

Nädalivahel käisid künalised (kui mu vend väike oli, siis markeeris see sõna külalisi:). Seltskond oli kirju: (teadaolevalt) ainuke meie linnas resideeruv eestlane oma kohaliku mehe ja väikse plondi imiklapsega ning üks ema liini pidi kohalik, aga Eestis üleskasvanud ja venekeelses koolis käind armeenia sugemetega naine oma kohaliku mehega. Suutsin arusaadavalt kirjutada vä?

No point on selles, et meil kõigil on midagi Eestiga pistmist - nii saime rääkida oma suvistest plaanidest ja autoga reisimisest ja Poolas ööbimisest ja söögiks tegin kartulisalatit ja sügavkülmast sulatasin natuke ka päälinna venelaste poest ostetud Borodino leiba juurde. Suitsuforelli oli ka ja magusaks sõime KASS ARTURI KOOKI! No Arturiga läks tegelt nats kefasti, sest maisipulgad, mis ma ka päälinnast siia tarisin, olid kahjuks MAASIKAMAITSEGA!!! Kas Eestis on üldse siukseid? Mai tuld selle pealegi, et peaks tsekkama, kas ikka naturell-maitsega on need pulgad. No enivei - Artur sai nats roosaka varjundiga, aga maitses ei olnud eriti seda glubnikat tunda:)) Kõik sõid ja kiitsid, lisaks sain teada, et vene keelt kõnelejad tegid nõukaajal sama magustoitu suure ümmarguse kakukese kujul ja nimeks oli sel sipelgapesa. Inimene õpib kogu elu.

Külalised tõid kah muidugist hiad ja paremat: prantsuse sugemetega sarvesaiu ja sokulaadikooki ja uskuge või mitte - täiesti joodavat Põltsamaa mustikaveini. No esiteks oli mulle üllatuseks juba see, et mõni Põltsamaa vein ka kuiv võib olla jano teiseks - sellel oli täiesti korralik veini maitse. Värv oli kah ilus. Uskumatu!

Kokkuvõtvalt oli tore ka eesti keeles pläägutada ja lasta kolmel kohalikul mehel riiki ja poliitikuid kiruda ja kuulata, kuidas pool-Eesti laps laulab räpiversiooni laulust Hiir hüppab ja kass kargab:))

Jano nüid on meil siin siis kevad kääs. Ikka nii, et 15 kraadi ja enamgi sooja ja päike lõõmab ja linnud röögivad laulda jne. Võtsin kiirelt kapist mõned siuksed üleminekujalanõud välja, sest muidu kordub jälle see, mis siinmail praktselt igal aastal: saapast otse sandaali:) Kevad tuleb siin alati kuidagi järsku ja suure pauguga ja kohe nii, et 20 kraadi sooja... Noja siis ei jäägi muud üle, kui saabas jalast heita ja suvejalavari välja otsida.

Niet ma tuulutan praegast kordamööda oma armsaid kevadkingi ja selleks, et neil kodus omavahel igav ei hakkaks ostsin ma reedel neile veel ühed kaaslased - musti kingi ei saa ju inimesel kunagi küllalt olla:))

Kena kevadet ka teile!