Kodus on hää!

Kõigepealt see: too restoran on väga lähedal ühele kenale shoplemisrajoonile, mille ametlik nimi on vist Country Club Plaza, a raffasuus nimetatakse seda lihtsalt Plaza'ks või Spanish Plaza'ks. Been there. Väga spuuki. Noja teiseks siis see: sõjaväebaas, kus me eelmise aasta veetsime, on juba suletud. Torm, tuul ja kamaluga lund pole veel kohale jõudnudki, aga omme ei pidavat olema ei kooli-lasteada-egaüldsemittemidagi. Ilmaennustajad ütlevad, et kogu USA-t hõlmavast lumetormist saavad parimad palad just Kansas ja Missouri, brrr. Loodetavasti pole asi nii ull ja meie mahajäänd sõbrad saavad lihtsalt paar puhkepääva pere seltsis:)) Meie seisud on sellised, et suurem laps käib alates esmasbast taas aias, kus on lapsi äärmiselt väheks jäänd. Pisilane aga köhatab nüüd jõudsamini kui enne, niet palju õnne meile taas! Palavikku pole, niet omikuti viime Suure Venna autoga kiirelt aeda ja rallime siis ise koju tagasi, et kogu päev mõnusalt siseruumides veeta ja teineteise närve süüa. Siis peale päävaund rallime jälle aeda, et J. koju tuua ja siis on närvisöömist juba vähem, kuna lapsuksed ikka nats mängivad kahekesi ja siis varsti tulebki juba AbiGaasa (see on Z. enda varjant abikaasast:) ka koju. Eile tegi naabrinaine mulle juba märkuse, et niiviisi jäävadki mu lapsed kohe jälle haigeks, sest värsket õhku nad ju üldse ei saa, kui me muudkui autoga sõidame...:S Nojah. Üleüldse tundub, et suhted vahetute naabritega pole änam need. Ma isegi ei oska täpselt kirjeldada, mis mind konkreetselt häirib või kust see king täpselt pigistab. Aga üks asi on kindel - ükskõik kummaga rääkides, kas MeesNaabriga või NaisNaabriga - miski kibestumus või pahurlus on justkui kogu aeg neil tagataskust võtta. Z. arvas, et võib-olla on tegemist praegu Ungaris valitseva üldise meelsusega, aga ma ei taha sellega ästi nõustuda...:S Aga see on üks eraldi pikem teema. Praegast on mul UNI. Ma tahaks kevadet ja sooja ilma ja vähem riideid jnejnejne... Olen vist kah kibestund...:S

Laatsaret

Kõik on aiked. Köhime nigut obesed, muid jamasid kah kapaga peale. Ja ei, mai taha kolmeks aastaks mingisse Türgi karupee linna elama minna! Ma tahaks nüid naaatukene kodus olla ja puhata ja mängida. Õige natukene...:S

Lasteaiast, täisterajahust ja plaanidest...

Nonii, lapsuksel 3 nädalat lasteaeda selja taga ja omme ta siis ei lähe - neljabal-reedel akkas nohuks kiskuma, a kuna oli mõmmiteemaline nädal, mis tipnes reedel avatud uste pääva ja lapsevanematele esinemisega, siis viisin lapse ikka aeda. Noja eilsest saadik siis köhib. Nigut obene, ikka palju ja mõnuga. Palavikku pole, aga aeda ma siukest last ei saada loomulikult. Väiksemaga lapime oma vaktsiinimajandust, niet eelmisel nädalal sai kaks surakat, palavikku ei tulnd, heipparalla. Palavik tuli oopis 8 pääva peale vaktsineerimist ja uurisin siis nats elu - ennäe - selle vaktsiini puhul võibki palavik alles 8-10 pääva pärast surakat tulla... Lisandus ka kerge kõhulahtisus ja kapaga paha tuju, kiunu ja vingu. Selle tulemusena lendasid reedesed-laubased plaanid kõik vasta taevast. Reedeks oli plaanitud naestega kinumaja ja Belgia õlletoa külastus ja laubal pidi issi suurema lapsega RONGIGA Budapesti Tropicariumisse minema. No ei läind keegi kuhugi. Eks teeme uued plaanid, kui kõigil kepsud jälle all. A lasteaia-teemal tahaks nats pikemalt veel peatuda. Kuna pärismaalaste põhiseadus näeb ette tasuta alghariduse, siis peale söögiraha (omavalitsuse) lasteaias midagi maksma ei pea, mingit kohatasu kui sellist pole. St siis et RAHA ei pea maksma, see-eest tuleb igal kuul viia, tähelepanu: üks hambapasta, üks suur pakk (sada tükki vist seal sees) taskurätte ja üks vedelseebi täitepakend (200-250 ml ringis on need vist). WC-paberit oli ka varem pidand viima, a nüüd on kuskilt sellele finantseering leitud. Mitte, et ma sellest hambapastatuubist või seebist vaesemaks jääks, aga ma olen siiski enam kui kindel, et sellise seebikogusega võiks mu laps naha kätelt maha pesta ja 2 korda päävas ambaid pestes läheb meil kodus 2-3 kuu peale üks tuub pastat, kuna ma panen seda talle harjale nii vähe, sest ta SÖÖB selle lihtsalt ära:)) Ühesõnaga - kogused tunduvad kuidagi eee, kahtlased mulle. Pakun välja, et neid seebiviijaid on vähem kui lapsi nimekirjas, seega maksame me ilmselt ka paralleeltänava paljulapselise pere laste kätepesud kinni. See selleks. Lisaks tuleb viia kõik meisterdamiseks-voltimiseks-voolimiseks vajalik - pliiatsid, käärid, paberid, plastiliin jnejne. Minu meelest oleks muidugi lihtsam, kui me kõik maksaks mingisse loomingufondi teatud summa ja aed ise paberid-pliiatsid hangiks, agajah - see jälle selleks...:) Igal teisibal tuleb viia üks juurikas, igal reedel üks puuvili. Neil päevadel on need siis snäkiks. Esimesel nädalal, kui me oma porgandi teiste juurikate juurde lisasime, otsustasin, et järgmisel nädalil viin ikka 2-3 porgandit, muidu saaks iga laps vist ühe kettakese, sest viijaid tundus juurikakoguse järgi otsustades taas olevat oluliselt vähem kui lapsi rühmas. Puuviljadega on olukord parem olnd õnneks. Ahjaa, viima pidi ka oma padja ja padjapüüri, mida siis iga 2 nädali takka vahetama peab. Ühesõnaga, kogu aeg peab midagi viima. Lisaks on kevadel-sügisel suured talgud, kus hää meelega nähakse lapsevanemaid koristamas-riisumas-kraamimas-värvimas... Mina olen jällegi nii mugav inime, et mul oleks tunduvalt lihtsam maksta iga kuu miski summa, et selle eest siis aed kõik vajaliku hangiks ja majale ka haldaja leiaks. Aga ma olen teadupärast meie külas valge vares, niet mul võib igast arvamusi olla ja mõtteid - ma olen enivei imelik välismaalane (täpsemalt lätlane, nagu korstnapühkija naabritele oli öelnd:) A muidu paistab lapsele aias meeldivat, mingit sinnajäämisprobleemi pole tekkind, mõned omikused vingumised, aga needki saab enamasti üsna lihtsalt välja juuritud. Iga nädalaga paisub lapsukse sõnavara nigut ilmatusuur õhupall, kuuleme tema suust selliseid sõnu ja lausekonstruktsioone, mida me kodus ise ei kasutagi. Ka ühe khmm-khmm koleda sõna on laps aiast kaasa haarand, aga saime selle asja ka vist omavahel selgeks räägitud. Siinkohal mitte valesti aru saada, ka meie peres tuleb ropendamist ette, minu meelest loomulikult liigagi tihti, aga senini on mu 'watch-your-language' palved jäänd hüüdja hääleks kõrbes. See konkreetne sõna on aga just selline, mida Z. ei kasuta, niet tundsime sissetungija ära:) Eraldi teema on lasteaias pakutavad söögid, need on enamasti sellised, mida meie laps senini näind pole, aga pidavat ikka iga pääv midagist sööma. Et kui on kanamaks sibulaga ja kõrvale riis, siis selle viimase sööb ära ja kui on surnukskeedetud ja jahuga tuunitud juurikad kotletiga, siis läheb kaubaks aint kotlet. Küll ta ära arjub, koolisöök on ilmselt samasugune, niet lõpmatuseni pirtsutada ei saa:)) Niet kokkuvõtliselt võiks öölda, et ullu pole midagist ja aigus tuli ja ALLES peale 3 nädalat aiaskäimist. Not bad. Jaet pealkirjale truu olla, siis kuulutan siin lõpus, et olen kahel-kolmel korral nüid täisterajahuga küpsetand-kokand, täna tegin esimest korda pärmitainast ka sellega ja täitsa kabedad on siiani kõik produktid saand. Täisterajahuga asendan valge jahu ühe osa tavaliselt, niet naaaaatukene on ehk tänased lihapirukad tervislisemad kui eelmised:)