Pool aastat

Jah, sõbrad, juba poooool aastat on meie pere olnd neljaliikmeline. OMG! Aeg läheb ikka nii uskumatult kiiresti. Eriti see titeaeg. Sest käsi ja jalg on ju kogu aeg tööd täis. Kui üht asja teed, siis aju juba genereerib järgmisi asju, mida lapse uneajal veel ehk jõuaks ära teha. Ja just siis kui küünarnukini tainakausis olen või kui üleni shampoonisena/dushigeelisena vannis seisan - just siis teeb laps jälle piiksu ja vääksu ja juba ma tõttangi teda ta otsata maailmavalus lohutama.
Mõnikord, kui taban end mõttelt, kui tore oleks, kui lapsed juba suure(ma)d oleks, akkab kohe piinlik - alles nad ju sündisid ja ma juba ootan nende 18. sünnipääva:)) Ilmselt tuleb see varem, kui me oodatagi oskame.

Ahet mida meie kuuekuune oskab? No keeratapööratapöörelda oskab. Igast asendist, igale poole ja voodist leian ma ta tavaliselt kõiksugu imepoosides, päris kindlasti mitte ei ole tal pea peatsis ja jalad jalutsis:) Naerda ja kilgata oskab ka. Eriti kui Suur Vend miskseid idiootseid tantsusamme teeb või niisama jookseb või üppab, see on iiglama naljakas. Natuke on kuuekuune maitsnud ka muskaatkõrvitsat ja õuna-pirni. Need paistavad talle täitsa meeldivat. Järgmiseks on plaanis kavva võtta lillkapsas. Imemagajast kuuekuune on viimasel ajal öösiti akand rohkem ärkama ja süüa nõudma ja ka päävasel ajal on magamine üks paras pein. Eriti üle 40 mintsa päävasel ajal ei maga. Kui juba tund täis, siis akkan ma närviliselt vankrisse piiluma, et mis siis nüid lahti:) Niet ma ise ennustan lähiajal miskit ambavärki, muuga ma seda öist ärkamist ja päävast virisemist ei oska esialgu seletada. A muidu pole mul lapsuksele midagist ette eita. Kui tuju on ea ja kõht täis, siis mängib teki peal mõnikord juba täita omaettegi, aga enamasti lõppeb see mängi kõva frustratsiooniga kui mõni mängujubin just nii ei käitu nagu tal parasjagu vaja oleks või veel ullem - mõni vidin on käeulatusest välja veerend ja roomata ju mängija veel ei oska.
Praegast on meil majas mõnus tatitõbi. J-l on ikka MEGAnohu, mina ja Z. jagame auhinnalist teist kohta jano kõige väiksemal on ka ikka täitsa nohu nime vääriv see värk. Anoh, eks ta läheb üle 2 nädalaga. Või 14 päävaga...

Tänase sünnipääva puhul tegin Nami kokaraamatust Domino toorjuustukooki, mis oli ikka vägavägaväga hea. Ma arvan, et minu repertuaaris ei olegi teist nii mahedat toorjuustukooki. Kõik sõid ja kiitsid ja ma sõin veel õhtul ühe vääääikse tükikse ning oleksin peaaegu endale plaksutand. Soovitan. Ahjaa, selle koogi kasuks langes valik tänu ühele juhusele. Nimelt avastas Z. mõned nädalad tagasi, et ALDIs müüakse miskiseid OREO/DOMINO-tüüpi küpsikuid ja tõi koju paar pakki. Nad sarnanevad ikka rohkem OREO küpsikutele, kuna on kõvemad, väiksemad ja tumedamad kui DOMINOd, seega meeldivad mulle nats rohkemgi:)

A lõpetuseks veel üks tore võrdlus. Maikuu (jah, no ma olen ajapuudusel nats ajast maas:) Vanity Fairis oli artikkel igast superkangelaste filmidest, no nagu MeesÄmblik jt, a mitte see pole oluline. Selles artiklis oli lihtsalt üks aktuaalne ja mu meelest väga tabav võrdlus (ma ei mäleta küll änam, mille kohta see käis, a siin ta on):
...teeseldes orgasmi nagu pornotäht, kes püüab Charlie Sheeni tähelepanu võita:)

Edit: Täna omikul ajas lapsuke tagumendi püsti ja vingerdas ennast pool meetrikest edasi. Meile J-ga akkas asi uvi pakkuma ja sättisime aga uvipakkuvaid lelusid lapsest niiumbes poole meetri kaugusele ja kanäe - edasi ta miskitmoodi ukerdab ja asjad kätte saab. Roomamiseks ma seda siiski ei nimetaks:)

Söödik

Mul on mure. Ma põhimõtselt kogu aeg söön. Päev läbi. Kui midagi magusat tahan, siis on raskusi, sest kohusetundlise lapsevanemana pean seda ju lapsukse eest varjama... Söön küpsist, kommi, pirni-viinamarja-virsikut. Arbuusi sööks ka, aga sesong sai läbi. Kui midagi magusat pole, siis söön nt ühe tomatisaia või kodujuustu või eilast kotletti...
A põhiliselt ikka sööks magusat. Lapse pühabasest sünnibast järgijäänd koogiribalad sõin kõik eile-täna üksi ära... Tõe uvides pean mainima, et pakkusin ka lapsele, aga ta sai ilmselt pühabal suhkrumürgituse ja pole nüüd kookide vasta erilist uvi tund:)
Hetk tagasi sõin ära väikse paki M&M'se ja see oli ilmselgelt vähe, tahaks midagi veel. Kolm korda nädalas käib meie tänavas mobiilne pagaripood ehk siis autolavka, kes müüb saia ja saiukest - ma ostan pea iga kord mingi kaneeli- või kakaorulli või mooniseemnetega saiukese vms...
Ma muretsen oma tervise pärast. Ja proua Evelin ilmselt minestaks mu hetkemenüüd nähes, oh seda transrasvade unnikut, mis mu organismi iga pääv jõuab! Kas peaks midagist ette võtma?