Kakuuff!

Nats üle kahe aasta vana Imiklaps räägib üsna palju. Eelistab eesti keelt, aga on mõned üksikud sõnad, mis veel kunagi eesti keeli üle tema huulte pole tulnd, nt onu ja tädi on alati ungari keeles jano siis muidugi mitmed sõnad, millega ta Eesti keelekeskkonnas kokkugi pole puutund - sarvesai, muskaatkõrvits või mõmmi juust - et nimetada vaid mõned:) Üldiselt saame Z-ga mõlemad lapsest üsna äste aru, mul on vast veidi lihtsam, aga Väike Inimene suudab end täitsa viisakalt arusaadavaks teha. On aga üks sõna, mis viimasel ajal kogu aeg lapse jutu sees figureerib, ent meil pole miskit aimu, mis keelne see sõna on ja mida ta võiks tähistada. See on kakuuff - võimidagisellist. No vat mitte ei tea, mis see olla võiks. Oleme küsind ta kääst, et kus see kakuuff on, siis ta näitab üle õla ja ütleb sobivas keeles lihtsalt 'seal'... Nominevõtakinni.
Nädalavahetusel oli Ema Ronk jälle päälinnas litutamas ja kahe pääva jooksul lapsega telefoni teel rääkides ei saand ma aru, mis asi see 'jama aato' on... Ta muudkui rääkis sellest. Kuna laps oli isaga, siis arvasin, et sõna 'jama' ta ikka ära pole õppind nädalivahel ja mina seda vist ka eriti ei kasuta. Koju jõudes selgus, et see sõna oli 'jaamatu' ehk siis 'raamatu' ehk siis isa-laps olid raamatuid vaadand ja lugend:))
Lisaks kõigele muule käis Ema Ronk nädalivahel ka näitusel. Praegast näidatasse Kangelaste väljakul Boterot. Teoseid ei ole teabmispalju väljas, aga toredalt groteskne igatepidi. Kellel võimalus, minge kindlasti vaatama! Lauba ennelõunal oli suht rahulik, aga kui meie väljusime ehk siis varasel pealelõunal, olid kassade juures hiigelpikad sabad ja saime vaevuvaevu end välja trügitud. Üritasin nats shopata kah, aga viimase paari aasta jooksul lõppeb see teadagimillega - lapsele unik asju, endale eimidagist...:S Mõttetu üritus.
Lähen vaatan nüid, mis on saand minu elu esimesest iseseisvalt valmistet pärmitaignast. Olen väga ärevil ja annan teile tulemusest kindlasti teada!