Kakuuff!

Nats üle kahe aasta vana Imiklaps räägib üsna palju. Eelistab eesti keelt, aga on mõned üksikud sõnad, mis veel kunagi eesti keeli üle tema huulte pole tulnd, nt onu ja tädi on alati ungari keeles jano siis muidugi mitmed sõnad, millega ta Eesti keelekeskkonnas kokkugi pole puutund - sarvesai, muskaatkõrvits või mõmmi juust - et nimetada vaid mõned:) Üldiselt saame Z-ga mõlemad lapsest üsna äste aru, mul on vast veidi lihtsam, aga Väike Inimene suudab end täitsa viisakalt arusaadavaks teha. On aga üks sõna, mis viimasel ajal kogu aeg lapse jutu sees figureerib, ent meil pole miskit aimu, mis keelne see sõna on ja mida ta võiks tähistada. See on kakuuff - võimidagisellist. No vat mitte ei tea, mis see olla võiks. Oleme küsind ta kääst, et kus see kakuuff on, siis ta näitab üle õla ja ütleb sobivas keeles lihtsalt 'seal'... Nominevõtakinni.
Nädalavahetusel oli Ema Ronk jälle päälinnas litutamas ja kahe pääva jooksul lapsega telefoni teel rääkides ei saand ma aru, mis asi see 'jama aato' on... Ta muudkui rääkis sellest. Kuna laps oli isaga, siis arvasin, et sõna 'jama' ta ikka ära pole õppind nädalivahel ja mina seda vist ka eriti ei kasuta. Koju jõudes selgus, et see sõna oli 'jaamatu' ehk siis 'raamatu' ehk siis isa-laps olid raamatuid vaadand ja lugend:))
Lisaks kõigele muule käis Ema Ronk nädalivahel ka näitusel. Praegast näidatasse Kangelaste väljakul Boterot. Teoseid ei ole teabmispalju väljas, aga toredalt groteskne igatepidi. Kellel võimalus, minge kindlasti vaatama! Lauba ennelõunal oli suht rahulik, aga kui meie väljusime ehk siis varasel pealelõunal, olid kassade juures hiigelpikad sabad ja saime vaevuvaevu end välja trügitud. Üritasin nats shopata kah, aga viimase paari aasta jooksul lõppeb see teadagimillega - lapsele unik asju, endale eimidagist...:S Mõttetu üritus.
Lähen vaatan nüid, mis on saand minu elu esimesest iseseisvalt valmistet pärmitaignast. Olen väga ärevil ja annan teile tulemusest kindlasti teada!

Lihtsalt info mõttes

... annan Sulle Kroonijuveel teada, et eila saime kätte selle sügise esimese juustutellimuse. Viimase suvise juustukera jagasime koos teiega ja nüid siis saime taas üle pika aja nautida Tõelist Kodust Suitsujuustu!
Oikorram, küll oli hia teine! Muudkui lõikasime aga pakse mehiseid viilakaid ja sõime. Isegi viimasel ajal toiduga pirtsutav Imiklaps noolis sõrmed puhtaks:))
Igatahes pool kera lahendasime eila õhtal ära. Maitea, kas peame akkama nüid kaks kera juustu korraga tellima, et ikka paar-kolm pääva juustulainel olla... Sellest ühest paistab igatahes väheseks jäävat:)
Jutt käib siis sellest juustust, mis siit blogist ka juba korra läbi lipsand.

Muidu on meil karged sügisomikud, päikselised päävakesed ja jahedad sääsesed õhtud. Niikui päike õhtul künka taha kaob, peab ühe kihi riideid juurde lisama, sest õhk on siiski karge ja jahe. Külmad õhtud toovad ka vastiku tossu, mis küla kohal levib. Nimelt kütavad vist mõned inimesed ahjusid/kaminaid kesteabmillega, sest hais on masendav. Eestis, kus tunduvalt rohkemates kodudes puudega köetavaid küttekehi leidub, pole asulate kohal kunagi kütteperjoodil siukest halli haisvat tossu...

Täna käisime linnas asjatamas ja pressisin kahe asjaajamise vahele ka väikse turutreti. Jamismanään - kohaliku viinamarja hind on laes, normaalseid tomateid pole enam ollagi ja meie lemmik lihunikupood on vist omanikku vahetand, sest lahedad noored müüjad olid asendund kuiviktädidga ning järjekorda poekse juures ka pold. See on seal ALATI! Kui lähemale astusin, selgus, et ka lett on pooltühi, kuna nende põhitarnija olla olnd üks väike lihatööstus just sellest ühest mudalaviinikülast... Ja seal teadupärast tootmist ei toimu...
Mis puudutab veel mürgist muda, siis spekulatsioone on palju ja kohalike kannatus akkab ilmselgelt katkema. Eile olla valmis saand uus tamm, mis pidada võimalike uute lekete eest külakesi kaitsma, aga uudistes ütsid inimesed veekalkvel silmil, et mis seal ikka enam kaitsta, kõik tuleb ju niikuinii maatasa lükata...

Meie priitahtlike pritsimeeste selts algatas siin ka korjanduse, niet üritan samuti täna pakikese kokku komplekteerida, ehk saame omme ära viia. Mu pakikese põhiosa saavad moodustama täiesti korralikud voodiriiete komplektid, mille suurusele vastavaid tekke ja patju meie majapidamisest ei leidu. Samuti ostsin uniku odavamaid imikuhooldustarbeid, sest neid ju niikuinii keegi ei märka pakki panna, aga vajadus nende järele võib kodust eemal kuskil spordihoones ööbides siiski ju tulla. Selline tunne on õhtuti, et ei taha enam uudiseid vaadata, sest se kurbmäng, mis vaatajate silme alla lahti rullub, on lihtsalt niiiiiiiiiiiii masendav, et pärast ei saa ing jälle tükil ajal rahu...

Elumärk

Kuna järelpärimisi tuleb nii otse kui ka vahendatult (siinkohal tervitan Parankat:), siis teatan, et oleme kõik elu ja tervise juures ning mudalaviinid meid vist ei äfarda. Katastroofipiirkond polegi iseenesest teabmis kaugel, aga ega seda mürgist massi nii kaugele kah ei jagu.
Irmus on lugu küll. Eilsetes uudistes tehti pidevalt otselülitusi kriisipiirkonda ja räägiti kadunud inimestest, kelle otsingud siiamaani käivad. Tuletõrjeautode juures riietati inimesed aluspesu väele ja lasti voolikust veega üle, et suurem sats mürgist muda maha pesta, ent siiski sattusid väga paljud põletushaavadega haiglaravile.
Masendav oli vaadata inimesi, kellelt muda praktselt kõik võttis, mis võtta oli... Sest isegi kui seinad püsti jäävad, on majadest läbi voolanud mürk kõik ikkagi elamiskõlbmatuks teinud, niet päästa pole seal enam ilmselt midagi...:S