Niet siit ta tuleb, kohalikus keeles on asjal nimeks mákos guba:
Minu väiksem ahjuvorm on just siuke, et umbes 5-6 kohalikku sarvesaia ostan selleks puhuks. Eestis tegime lihtsalt mingist Rimist ostetud õhulisemat sorti pikast saiast seda rooga, kuna algmaterjal peaks siis olema selline, mis hästi kiiresti kõvaks läheb, st ära kuivab. Ma toon omikul alt pagaripoest värsked saiad, lõikan need kohe ketasteks ja jätan päevaks lihtsalt kausi sisse seisma, et siis õhtul asi valmis kruttida neist. Vaja läheb veel u 300-400 ml piima (ma tõesti ei tea, kui palju panen, alla poole liitri igatahes), 30-40 gr võid ja pakun välja 70-80 grammi tuhksuhkrut ja samapalju purustatud mooniseemneid. Ahi u 180 kraadi juurde soojenema. Piim kastrulisse ja kui juba aurab, siis või hulka ja kui kodus on olnud vaniljekaun, olen nats seemneid ka kraapind piima sisse. Mõnikord olen tervislikul lainel ja panen suhkrut nats vähem ning niristan oopis sutsu mett sooja piima-võisegu sisse. Ja kui sidrunit on juhtund olema, siis olen nats sidrunikoort kah piima sisse riivind.
Ja siis tulebki kõik omavahel kokku segada: piimasegu kallan kausis kõvaks kuivand saiaketaste peale ja segan suure puulusikaga ettevaatlikult läbi, et piima igale poole läheks ja sai selle kenasti endasse imaks ja siis kiirelt suhkru-mooniseemnesegu sinna hulka kallata, jälle segada, et kõik saiatükid ilusti mooniseks saaks ja siis värk võiga määritud ahjuvormi ja ahju. 15-20 mintsa lasen tal seal olla, pealt peaks nats pruunikaks tõmbama saiatükid ja krõmpsuks minema, seest jääb vorm suht pehme ja piimane. Mõnikord raputan ka tuhksuhkrut pääle natsa. Sööme soojalt vaniljekastme või vaniljejäätisega. Minu meelest üks äärmiselt lihtne ja tänuväärne magustoit - kõvaks läind saia saab ära kasutada, valmib kiiresti ja täidab ästi kõhtu:)
Olen kuskilt lugend, et siinmail on jõulude ja uusaasta paiku kombeks süüa kõike, mis koosneb paljudest väikestest osakestest, nt läätsesuppi või läätsesalatit ja mooniseemnetega tehtud küpsetisi, sest siis pidada järgmine aasta rohkelt õnne tooma. Niet praegast just aktuaalne see tulevikuks õnne nõidumine - advent ju kohe kääs:)
9 kommentaari:
I-MÁ-DOM :-) (mézzel persze)
És, ha nincs idő aranygaluskát csinálni (mert miért lenne?) akkor kifliből csinálom: mézestejbe áztatom a kiflit, sorba lerakom, megszórom darált dióval, néha reszelt almával is, meg mazsolával - óóó de jóóó :-)
Remélem, már megettétek,
O.
proovime ära...
Tasub proovida, ausalt:)
A tõlgin ära ka Orsi siin toodud soovituse, et praktselt sama asja võib mooni asemel ka purustet kreeka pähkliga teha, rosinaid kah sisse ja siis võib seda juba aranygaluska-ks nimetada:) Eal lapsel mitu nime!
Mindenképpen ki fogom próbálni dióval is, mert aranygaluskát IMÁDOM! Mondhatni függő vagyok:)
No aina paremaks läheb! Eesti variant meie terrassilt kadus küll rutuga. Pähklitega tundub ka häää.
ma ei usu ikka veel, et sa ungari keelt oskad! kuidas väljamaa inimene v õ i b osata nii keerulist ja issandjumalpuutaheina keelt??? tv. vanha ope
Ehh, kena teie äält taas kuulda, sm Kroonijuveel:) Ja mul oli täitsa meelest läind, et teie juures ka ju tegime seda!
A Maris, mina ikka arvan, et apsull iga inimene õpib mingi keele nagu enamvähem normullilt ära, kui ta selles keelekeskkonnas elab. No sei ole ju mingi suahhiili või inuktituti keel, see ungari:))
Ma olen näiteks täitsa sillas, kui keegi soravalt prantsust või rootsit paneb, miks see ungari siis teisem peaks olema:))
Marisega nõus, ungari keel ja seda soravalt osata - ulme! Tsiteerides Tv ekspressi ärapanija sisututvustust: Kui Istvan pühapäeval Örs Vezer Terelt läbi Keleti Palyaudvari Blaha Lujzale jõudis, olid Mart ja Peeter juba hääldusega lootusetult jänni jäänud.
Kusjuures neis kahes viimases paigas, kuhu Istvan sattus, olen ka mina käinud :D
No misseals imelikku on, täiesti loogiline ju, et Örs Vezér Térilt saab Blaha Lujzale läbi Keleti:))
Ja muusjas, mai näe ka tulevikus mingit mõtet Sulle seda Örs Vezér Téri näidata, kuna peale IKEA ei ole seal midagi kasulikku:))
sekundeerin. ungari keel on hull, HULL! :)
Postita kommentaar