Jano mina olen alles aasta otsa ühe ainsama imiklapse eest pidanud hoolitsema ja vastutama, seega kogemusi vähe ja paanik ründab. Et mis mõõtmetes epideemia, kui kaua kestab, kas nüüd enam kuhugi minna ei tohi, külalisi kutsuda ei tohi, ise külla minna ka pole soovitatav jnejnejne. Ja lausa segadusseajavalt vastikud on kõik need ajakirjanduses ilmuvad vandenõuteoorjad kripi enda ja ka vaktsiini kohta. Siin on asi võtnud suisa poliitilised mõõtmed - opositsioon kritiseerib valitsuse tervishoiupoliitikat (mida nad ei kritiseeriks, eksole:) ja mitmelt poolt olen lugend, et opositsioonipartei toetajad ei lase ennast seepärast vaktsineerida...:S No hallooo, ma ütlen!
Z-l on vaktsineerimie töö juures rangelt vabatahtlik, seega vaadatasse neid, kes endale surakat ei lase teha, veits altkulmu. Z vist laseb ära vaktsineerida ennast. Mina ei suuda enda koha pealt otsustada.
Paar nädalat tagasi kuulutati uue kripi vastane vaktsiin siin piisavalt turvaliseks ka 1-3- aastastele lastele. Seega uurisin asja ka imiklapse arsti käest, et mis ta arvab jaet kui paljud vanemad on lasknud nii pisikesi lapsi vaktsineerida jne. Tädi Doktor ütles selge sõnaga, et temal ei ole lubatud põhimõtselt lapsevanematele vaktsiini poolt- ja vastuargumente kommenteerida. Kui mina ise olen otsustanud, et oma aastasele lapsele suraka tahan lasta ära teha, siis tema seda ka teeb. Jaet nii väikestele on ta juba teind küll. A mina ikka ei tahass akata last siukse tagasiulatuvat ajalugu mitteomava asjaga suskima... Võeh-võehh-võehh, maütlen:S
Laulumänguringi ja mängutoa jätsime alates eelmisest nädalast siis nädalakavast välja. Kahju on. Lapsest on kahju, sest paistab, et talle teiste laste seltskond ja tädi Irma üldiselt meeldivad. Ja eks olnud need käimised mullegi põhjuseks pea ära kammida:)) Jõulud ka veel tulemas, tädi Irma õpetab kindlasti toredaid jõululaule ja pidu oleks olnd ja puha... Muusjas, eile uudistes ööldi, et töökohtade laste jõulupeod soovitatakse ära jätta, kuna seal kohtuvad erinevatest lasteaedadest ja koolidest tulnud lapsed ning nakkus võib niiviisi kergemini levida. Ja kui pidu siiski otsustatasse pidada, siis jõuluvana habet pole mõistlik silitada ja musi ka ei peaks talle andma:) Ja üleüldse soovitati kõikidel Vanadel ennast vaktsineerida lasta:)) Sellised on siis jõulud seakripi varjus!
Agaok. Muud juttu kah. Imiklaps on lõpuks ometi aru saand, et on MaSu. Juba teist pääva sööb ta raamatuid. Eile haukas ühe oma kõvaleheküljelise raamatu küljest kobeda tüki ja täna tõmbas ammastega ära jõehoburaamatust väljaulatuva hobu kõrva:S See on nagu see Kivirähu mitmelapselise majandusraskustes oleva pereema monoloog, kus ta räägib, kuidas lastele raamatuid söötis ja kui need otsa said, siis krõbistati riiuleid... Halenaljakas värk. Teatris näidati seda vist kunagi pealkirja Asjade seis all, Loomingus ilmus hiljem lihtsalt Monoloogid rahast v raha asjus vms. Ma ise arvan üldiselt, et imiklaps meil näljas ei ole. Vastupidi. Jube palju sööb ja ma kardan, et tal seda funktsiooni ei olegi, et eiaitähkõhtontäis, söögi peale ta vist pole pead veel raputand. Aint noogtab:)
Mann on viimasel ajal mitmel korral jõfikatest kirjutand ja see akkas mind painama, niet olin sunnitud nädalivahel mannavahtu tegema IKEAst angitud jõfikasiirupist. Väga hia sai mu meelest jällegi ja isegi Z. sõi eameelega. Pani isegi prooviks tilga piima peale, aga jäi endale siiski kindlaks, et ilma piimata parem. Imiklaps krimpsutas algul nats nägu, ju see jõfikamaitse pole väga lapsesõbralik, a pärast vist arjus ära ja läks mannakas alla küll. A külmutatud jõfikaid ma poest ei leidnud, aint selline metsamarja-mix oli, kus olid põldmarjad, mustikad ja jõfikad. Sellest saab ka loodetavasti täitsa asjaliku kisselli. Ma igatahes proovin. Vat sellepärast on ka blogid ühed tänuväärsed asjad, et sealt saab inspirahhuuni ja ideid. Ma olin oma jõfikasiirupi täiesti unustand, oleks seal külmari nurgas allitama läind ilmselt varsti:)
Imiklaps on u tund aega oma voodis olnud ja juttu rääkind. Teeb igast hääli, puristab ja mullitab, aga vat magama ei jää. Oleks vist viisakas nüüd juba minna ja vaadata, kas saab tal elu kuidagi mugavamaks teha:))
8 kommentaari:
päris jube ikka. üheltpoolt räägitakse, et oh, tavaline gripp, allub hästi ravimitele ja puha. ja siis teiselt poolt loetakse, et mitu surnut juba mis riigis on :)
anna siis teada, kuidas vaktsineerimise suhtes otsustad. ma ise olen küll täiesti kahevahel. imiku suhtes on hea lihtne esialgu, alla pooleaastaseid ei vaktsineerita.
siin ei propageerita hetkel vaktsineerimist. ja nigust Šveitsis see ära keelati tittedel, rasedatel ja vanuritel, siis ütlevad, et tungivalt ei soovitata teha. tuletavad ikka inimestele meelde, et tavalisse grippi sureb kordi rohkem. ja pesta käsi korralikult, süüa vitamiinirikkaid toite ja kablutada looduses ringi. see haakub ka mu ettekujutusega.
Rääkisin täna õhtal veel ühe arstiperekonnaga, nendel laps sama vana kui meie imiklaps. Monika seletas mulle pikalt-laialt seda vaktsiinivärki ja selle mõju jne Üts, et nemad mehega on tavaliselt selliste uute kahtlaste vaktsiinide vastased. A mees olla tal aiglas rääkind mingi infektoloogiga (on eesti keeli siuke sõna vä?) ja immunoloogiga ja need siis soovitasid iseennast ära vaktsineerida ja laps lihtsalt pmõtselt kodusele rezhiimile jätta. Noet elu päris elamata ei pea jätma, aga poodi-kontserdile lapsega mitte minna ja ka lasteaia-ja koolilastega parem mitte kokku puutuda:S Niet nad siis lasid ennast eelmisel nädalil ära vaktsineerida, siiani midagi veel juhtund pole:) Ütleme nii, et nende arvamus läheb mulle meditsiinilistes küsimustes alati väga korda, niet hakkan vaikselt vaktsineerimise poole kalduma. A otsustand veel pole:)
Meie peres on seagripp kohal - mu 15aastane teismeline poeb parajasti. Ja sai ta viiruse arvatavasti möödund nädalal arsti vastuvottu oodates, kus ta miskise silmaviiruse pärast käis.
Vaktsineerimist me ei teinud - lapse isa töötab haiglas - uuris arstidelt, minu enda töökohal on pohiliselt arstid ja bioloogid ja koik diskussionid loppesid nii, et umbes pooled on vaktsineerimise poolt ja teine pool kategooriliselt vastu ja koikidel loogilised argumendid. Teismelise lastearst (no Saksas voib kuni 18. saamiseni lastearsti juures käia) pohimotteliselt ei vaktsineerinud, sest tema ei olnud asjas veendunud - muidu on ta küll kahe käega igasuguste vaktsineerimiste poolt ning teeb koik vajalikud sutsakad.
A haigusest endast - ütleks, et kulg on selline kergemat sorti gripp, kaks päeva koikus palavik pidevalt 38 ja 39 vahel, koige häirivam on köha, a selle vastu saime ravimeid ning paar korda tuleb arsti juures kopse kuulamas käia. Täna on kolmas seagripi päev, teismeline päris kobus, tuli voodist välja, tegi soengu päha ja loeb raamatut. A terve nädala ei tohi kooli minna ja kolm nädalat vabastust kehalisest on kindel. Kui nii ongi, siis on see suureks paisutatud hirm küll asjatu. Saksa meedia loeb ka hoolega koiki seagrippi surnuid ükshaaval üles, a sellest unustatakse rääkida, et tavalisse grippi pidavat siinmail aastat 8-10 tuhat elanikku surema.
Tiina
Assamait, irm ikka saba all, kui juba pereliige nakatund:S
Ja meil siin ka meedias sama keiss, iga kripiohver saab omad artiklid ja uudisnupud, jõle lihtsalt.
A kas te ise nüüd ei karda seal nakatumist? Ma mõtlen, teised pereliikmed? Või panite teismelise oma tuppa karantiini:)
Ei olegi hirmu, kuis sa vaest haiget last ikka nigu pidalitobist kohtled :-) nojah, musi just talle ei anna. Töölt votsin paar päeva vabaks, sest ei tahtnud teda palavikuga üksi koju jätta.
Esimeste juhtude puhul pandi siin kohe koik pereliikmed karantiini kümneks päevaks a nüüd ei tehta enam testi kah, seegi diagnoos sai pandud "silma järgi" sümptomite pohjal.
Ma arvan, et imiklapse puhul muretseks ma ka rohkem, sest nad on oma massilt ja mootmetelt väiksed ja ei oska seletada kah, mis parajasti viga.
Tiina
muide, mul on tunne, et ma ka põdesin seagrippi. umbes 5 päeva pärast usast tulekut jäin, võta siis kinni, kas tõin kaasa või sain siin. mul pole peagu kunagi palavikku (viimati oli u 9 aastat tagasi umbes vist), ikka mingi 37,2 ja jube kehv olla. 38,8 oli siis seekord kõrgeim, mille kraadides kätte sain. ja köha. panin siis endale ise kohe diagnoosi ära. ja perearst eriti ei huvitunud must, ütles, et ravitsege aga ja ärge paanitsege (mitte et ma oleks paanitsend). olin 4 päeva kodus, 3neist voodis. 5. ja 6. päev käisin nats väljas ja 7ndal olin tööl tagasi. niet ärge kartke. jumalast tavaline ja tore on see seagripp! ;)
Pffff, ja oligi jänis sairas:))
A ilma naljata, kui see tõesti Sul SG oli, siis läks ju küll kergelt. No mitte, et peaaegu 39 palavik kerge oleks, a siiski parem, kui ingamisaparaadid vms. Tänastes uudistes ööldi, et meil SG tüsistuste tagajärjel riigis 16 inimest aparaadi küljes...:S
Postita kommentaar