Seekord pääsesime:)

Uudis küll minu jaoks uudisväärtuse juba kaotand, aga väärib äramärkimist ikka - seekord ma siis üksikvanema staatusesse ei kuku. Juhhuuu! No tegelt eks nii kuukene tagasi tuli ministeerjumi koridoridest juba üsna kindel signaal, et minekut ei toimu, aga ma ootasin ikka ametliku EI ka ära enne, kui laia ilma kuulutama läksin:) Mul ju kogemusi on selle kuulutamisega juba... Paar nädalit tagasi kohtusin ühel üritusel esimest korda Z. uue ülemusega, kes silma pilgutas ja üts, et eks ta ikka kah miskeid samme astus, et mult meest ära ei võetass. Oeh. Niet läks õnneks. See-eest on Z.-l viimased töönädalid sellised olnd, et enne 8 õhtal koju pole jõund, aga akkab see trall vist läbi saama, niet ehk taastub ka normaalne (pere)elu ja ma saan ka uuesti nt zumbatama akata. Allergia muidugi võtab siin veel ohvreid ja kuna peale väikest sügisekuulutamist on väljas taas üle 20 kraadi sooja, ega siis lõppu veel ei paista. Kohati on selline mullielaniku tunne, ei tunne lõhnu, ei maitseid ja silmanägemine on ka kangeste udune. Samas - ega külma ilma ka ju otseselt ei tahass, aga kuna loota on, et koos külmaga taandub ka allergia ja saabub inimeseks olemine, siis... Niet ega ma ei tea, kui paju mul jõudu minimaalse kereliigutamise jaoks oleks, vbla aevastaks ka seal tolmuses saalis pool tunnist ja teise poole punnitaks igimull otsa ees teistega sammu pidada. Aga tahtmist on küll. Kui kõik äste läheb, saan ma muidugi argiliikumist lähima kuu jooksul juurde. Nimelt tundub, et soodsa tähtede seisu korral saab meie kahejapoolene akata pool pääva aias käima, mis omakorda tähendab seda, et ma rallin kolm korda päävas aia vahet. Omikul viin mõlemad lapsed sinna, peale lõunasööki toon väiksema koju magama, et siis temaga kohe peale ärkamist taas aia poole akata astuma ja ka esmasündinu koju tuua. Nalja saab. Aga ma saan ka päävas u 3 vaba tundi. Not bääd. Vaba tähendab muidugi seda, et ma pean akkama tõsisemalt tööasju tegema ja ühtlasi sukelduma mulle tundmatusse tööotsimise maailma. Wish me luck... Esimese raksuga võiks mu CV välja näha selline, et äärmiselt madala eneseinnanguga Ungaris kehtivate võõrkeeleeksamite tunnistusteta võeramaalane tahab tööle minna, et mitte akata kodus lauajalga närima... Raha võiks ka nats saada. Bhäähh... Eile käisime meie tänava teise sõjardi juures aiapeol, kus tähistati nende pere esiklapse sündi. Maimuke ja ema on veel aiglas taastumas, aga noorele isale kordasid vanemad ja teadjamad eile igal sammul, et omme on tal viimane rahulik pohmell, peale seda enam pikalt põdeda ei saa, kui imiklaps majas:)) Sai ikka ungarlaste moodi korralikult sööki ja jooki, lapsed sheikisid koertega mööda hoovi ja magasid pika ning kosutava ööune, niet minagi alles peale 8 noorema ädakisa peale silma lahti tegin. Oi, oli hää! Peale lapsukste lõunaund plaanime õue minna ja natuke aias kõpitseda - aiamaalt peaks kõik külmasaand paprika- ja tomatitaimed üles kiskuma, kõrvitsavarred kah koomale tõmbama ja siis võiks korra selle savimülka läbi kaevata. A maitea, kas Z-l täna selliseks tegevuseks jõudu jätkub...:)) Üks 3 last kasvatavatest naabrinaistest kaevas oma aiamaakest eelmisel nädalil miskil argiomikul juba siis, kui ma ülakorruselt omikumantlis alla tulin, see võis olla niiumbes 6.45 paiku... Niet mõistate ehk, miks ma ikka veel tunnen end mõnikord kuuelanikuna siin külakses...