Mai tea, kuidas mujal maailmas, aga siinses IKEA-s on õnneks olemas ka väike söögipood. See on peamiselt mõeldud ilmselt mööda ilma ulkuvatele skandinaavidele, aga võib jõulurõemustada ka minusugust maarjamaalast. Täiesti uskumatu, kui palju rõemu võib valmistada piparkookide, glögi ja korraliku marineeritud heeringase nägemine poeletil! Jaet oleks veel jõulum, selleks on siinsed ikealased taiband ka tellida valmis PIPARKOOGITAINAST, jehhuuuu!
Nagu te juba aru saate, olen ma peast täiesti jõul ja soovin seda nüüd ka teiega jagada, armsad televaatajad:)
Ühesõnaga, mu kallis kaasa võttis enne Meerikamaale minketut nädalakese puhkust ja me sheikisime nats teiselpool Doonaud ringi. Nuusutasime jõululõhna meie tulevases kodulinnas, kolasime ümberkaudsetes külades, leidsime paar jubeilusat lossi ja tagasiteel peatusime päälinna servas ka IKEA-s. Umbes 5 minutiga oli mu ostukorv nii täis, et asjad ei mahtund enam ära – 4 pakki piparkoogitainast (kavas oli ühisküpsetamine siinsete eestlastega:), 4 pakki kohvi (a 250 g - Löfbergs Lila, ujjeeee:), 3 pudelit glögi, ohtralt Daim shokolaadi, 3 purki heeringast küüslaugukastmes, kaks karpi piparkooke, üks purk POHLAMOOSI (verivorstid tõin juba oktoobris ära Eestist), suitsulõhet, peotäis lagritsat (soomlasest kolleegile), kaks putlit jõuluporterit ja mõned pakid näkileiba. Oehh. Ma vist pole varem SÖÖGIshoppamisest nii suurt rõemu tundnudki! Z. vaatas nats imelikult, a peale kerge kulmukergitamise ei tuld ühtki kommentaari. Kui ma autos ühe piparkoogitaigna küünekääridega närvliselt avasin ja seda ahnelt sööma akkasin, siis ta väänas näo ästi viltu ja peaaegu karjatas mu peale, et kas ma ulluks olen läind võimis... No vbla see paistis küll nii nagu oleks nats ulluks läind, a tegelt ma lihtsalt pole oma 4-5 aastat piparkoogiTAIGNA maitset suhu saand ja ma lihtsalt ei suutnud vastu panna! Pärast läks süda nats pahaks ka, aga asi oli seda väärt!
Niet meil on nüüd jõulumenüü paigas – eelrugaks bliinid kalamarjaga, siis verivorstid pohlamoosiga ja siis hani. Kuna viimasega ei oska mina midagist peale akata, siis sellega lubas mees tegeleda. Magustoiduks piparkoogid ja pannetone ohtra mascarponega. Ise arvan ma, et 25ndal me aint lebame kodus ja oigame ja sööme Renniet vms:)
Meie vannitoas on muusjas praegast kaasipoileriparandajamees. Ta näeb välja nagu vokaalinstrumentaalansambel Charisma liige (mäletate seda pändi ju) suts tumedamate juustega, vegga been! Ta on juba 3 tundi seal vannaris old, ma pole selle aja jooksul saand WC-sse minna, akkab raskeks minema... Ja korter akkab ka külmaks minema, sest see poiler on välja lülitatud. Ja kui ma nüüd veel mõtlen, siis ambaid pole ma ka vist täna pest, võehh... Mai julge väga küsima ka minna ta kääst, et kui kaua aega veel läheb, sest ta räägib nii murdekeelt, et ma väga ei saa aru niikuinii, kui ta vastab.
Lähen vaatan, kas lemmiknaabrite auto on maja ees, siis on ehk lootust, et keegi on seal kodus ja ma saan nende juurde WC-sse minna:)
Häid jõule teilegi!
Nagu te juba aru saate, olen ma peast täiesti jõul ja soovin seda nüüd ka teiega jagada, armsad televaatajad:)
Ühesõnaga, mu kallis kaasa võttis enne Meerikamaale minketut nädalakese puhkust ja me sheikisime nats teiselpool Doonaud ringi. Nuusutasime jõululõhna meie tulevases kodulinnas, kolasime ümberkaudsetes külades, leidsime paar jubeilusat lossi ja tagasiteel peatusime päälinna servas ka IKEA-s. Umbes 5 minutiga oli mu ostukorv nii täis, et asjad ei mahtund enam ära – 4 pakki piparkoogitainast (kavas oli ühisküpsetamine siinsete eestlastega:), 4 pakki kohvi (a 250 g - Löfbergs Lila, ujjeeee:), 3 pudelit glögi, ohtralt Daim shokolaadi, 3 purki heeringast küüslaugukastmes, kaks karpi piparkooke, üks purk POHLAMOOSI (verivorstid tõin juba oktoobris ära Eestist), suitsulõhet, peotäis lagritsat (soomlasest kolleegile), kaks putlit jõuluporterit ja mõned pakid näkileiba. Oehh. Ma vist pole varem SÖÖGIshoppamisest nii suurt rõemu tundnudki! Z. vaatas nats imelikult, a peale kerge kulmukergitamise ei tuld ühtki kommentaari. Kui ma autos ühe piparkoogitaigna küünekääridega närvliselt avasin ja seda ahnelt sööma akkasin, siis ta väänas näo ästi viltu ja peaaegu karjatas mu peale, et kas ma ulluks olen läind võimis... No vbla see paistis küll nii nagu oleks nats ulluks läind, a tegelt ma lihtsalt pole oma 4-5 aastat piparkoogiTAIGNA maitset suhu saand ja ma lihtsalt ei suutnud vastu panna! Pärast läks süda nats pahaks ka, aga asi oli seda väärt!
Niet meil on nüüd jõulumenüü paigas – eelrugaks bliinid kalamarjaga, siis verivorstid pohlamoosiga ja siis hani. Kuna viimasega ei oska mina midagist peale akata, siis sellega lubas mees tegeleda. Magustoiduks piparkoogid ja pannetone ohtra mascarponega. Ise arvan ma, et 25ndal me aint lebame kodus ja oigame ja sööme Renniet vms:)
Meie vannitoas on muusjas praegast kaasipoileriparandajamees. Ta näeb välja nagu vokaalinstrumentaalansambel Charisma liige (mäletate seda pändi ju) suts tumedamate juustega, vegga been! Ta on juba 3 tundi seal vannaris old, ma pole selle aja jooksul saand WC-sse minna, akkab raskeks minema... Ja korter akkab ka külmaks minema, sest see poiler on välja lülitatud. Ja kui ma nüüd veel mõtlen, siis ambaid pole ma ka vist täna pest, võehh... Mai julge väga küsima ka minna ta kääst, et kui kaua aega veel läheb, sest ta räägib nii murdekeelt, et ma väga ei saa aru niikuinii, kui ta vastab.
Lähen vaatan, kas lemmiknaabrite auto on maja ees, siis on ehk lootust, et keegi on seal kodus ja ma saan nende juurde WC-sse minna:)
Häid jõule teilegi!
